Politseinikud osutavad BSA-le turvateenust

Ettevõtete töötajad, kelle ruumides on BSA ja politsei esindajad piraattarkvara kontrollreididel käinud, tunnistavad, et politsei tundub olevat kaasa võetud vaid aktsiooni turvamiseks. Arvutites tarkvara tuvastamise ja eksperditöö teevad ära BSA esindajad, kes kontrollivad aga ainult oma liikmesfirmade esindatud kaubamärke. Kogu tarkvara kontrollimise huvides politsei jõupingutusi ei tee.

ASi Kunsttükk töötaja Ando Saar rääkis, et nende toimetuses tehtud kontrollreidi käigus oli kahe BSA esindaja ja uurijaga kaasas kaks politseinikku. «Need olid üks nais- ja meespolitseinik, kes tundusid kaasas olevat vaid turvalisuse tagamiseks ning vaatasid lihtsalt uudishimulikult ringi, mis kohta nad sattunud on,» kirjeldas Saar. «Tundus küll, et nad olid lihtsalt tänavalt kaasa võetud kordnikud.»

Sellegipoolest tekitati Saare sõnul Tallinnas Sossi klubi kõrval asuvas toimetuses segadust, sest vaatamata eelnevatele hoiatustele signalisatsiooni kohta läks üks kontrollijatest Sossi klubi ruumidesse, põhjustades signalisatsioonihäire.

BSA ja majanduspolitsei kontrollitud OÜ Humala Projekt juhatuse esimees Rein Üts ütles, et nende firmasse tuli samuti viis meest, kellest kaks olid tavalised kesklinna kordnikud. Ennast esitles vaid Jaan Särak keskkriminaalpolitseist ning tutvustas endaga kaasas olevaid erariietes mehi politsei spetsialistidena.

«Alles hiljem koostatud protokolli tegemisel sain teada, et need olid BSA jurist Kaido Uduste ja BSA esindajaks olev Ahtti Lepik,» rääkis Üts. «Luba sissetulemiseks nad ei küsinud ja hilisema kaebuse peale vastati prokuratuurist, et kõik on seadusekohane.»

Ütsi varasemate ütluste kohaselt jäi nende firmas kontrollimata 14 programmi ning tähelepanu pöörati vaid BSA esindatavate programmide seaduslikkusele.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude uurimise komissar Meeme Peters ei osanud öelda, kas ettevõtetes kontrollitakse kõikide programmide legaalsust. «Meie oleme selles ürituses vaid juriidiline pool ning korrakaitse tagajad,» tunnistas ta, «BSA esindajad on kontrollimistel eksperdina.» Peters tunnistas, et firmadesse tehtavatel reididel ei ole politseist kaasas arvuti ala spetsialisti, kes tarkvara legaalsuse kohta hinnangu annaks. Peters märkis, et kindlasti oleks õige kontrollida kõikide programmide õigsust, mitte vaid BSA liikmesfirmade esindatavaid kaubamärke. «Kuid praegu ma ei oska midagi konkreetselt vastata, me peaksime teadma, mis programmid jäid kuskil kontrollimata, ning siis saab uurida, miks seda ei tehtud,» rääkis ta.

BSA esindaja Anneli Heinsoo ei nõustunud, et kontrollimine ettevõtetes toimub vaid BSA juhtimisel. Vihjete alusel teeb firma taustauuringud ja ettevalmistused küll BSA advokaat, kuid lõpliku otsuse firma kontrollimiseks langetab siiski politsei, väitis ta. «Mitte politsei ei käi BSAga, vaid BSA käib politseiga kaasas,» ütles Heinsoo.

Piraattarkvara vastu võitleva mittetulundusühingu BSA Eesti asutajad on neli Eestis arvutitarkvara müüvat firmat -- IT, Genzi, Usesoft ja Baltic Computers System, kes müüvad Eestis enimkasutatavaid tarkvaraprogramme.

Tallinna majanduspolitsei komissar Marek Helinurm rääkis, et tema ei ole teadlik, milline politseiüksus BSA esindajatega ettevõtetes kontrollreididel kaasas käib. «Tallinna majanduspolitsei ei käi ühelgi reidil BSAga kaasas ega hakkagi käima,» lausus ta. Helinurme sõnul on vale käia ettevõtete juures reididel, kes on heausksed ostjad. Karistama peaks Helinurme sõnul vaid neid, kes piraattarkvara müüvad. BSA ei ole Tallinna majanduspolitsei poole koostööpalvega pöördunud ning kui seda ka tehtaks, ei saaks nad nõusolekut, rääkis Helinurm. «Selleks peaks olema kriminaalasi algatatud ning enne me ei tohigi firmadesse sisse minna,» tunnistas ta. «Ettevõtjad ei peagi meid laskma oma firmasse sisse, sest nad ei tea, mis eesmärgiga neid läbi vaadatakse.»