Johannes Valk • 22. detsember 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Kas president tahab linnriiki?

Riigi majanduse arenemise alus on laiendatud taastootmine. Mis tahes ettevõttes tuleb asendada kulunud tootmisvahendid ja uuendada tööjõudu, pole vahet, kas ettevõte kuulub ühele või mitmele isikule -- teiste sõnadega, kas tegu on füüsilisest isikust (FIE) või juriidilisest isikust ettevõtjaga. Vahe on aga ettevõtjate vastutuse astmes oma tegevuse eest: esimesel juhul vastutatakse kogu varaga, teisel juhul ainult ettevõttesse paigutatud osa ulatuses.

Äriregistris on FIEd registreeritud A-kaardil ja juriidilisest isikust ettevõtjad B-kaardil. Seda põhjusel, et FIE on kapitalistliku ühiskonna arengut kindlustav jõud, ta on eraalgatuse ehk erainitsiatiivi paindlik rakendaja, kapitalistliku ühiskonna arengumootor.

Eesti Nokia tekkimise üks eeldus on selliste ettevõtjate säilitamine, mitte nende tegevuse takistamine. Vaadates aga 1999. aasta algusest kehtivat sotsiaalmaksuseadust ja tulevast aastast kehtima hakkavat uut tulumaksuseadust on ilmselge, et äriregistris A- ja B-kaardi omanikud kui ettevõtjad on seatud ebavõrdsesse olukorda ja seda esimeste kahjuks.

Sotsiaalmaks on maks töötasult, kuid A-kaardi omanikud peavad seda täiesti ebaõiglaselt maksma ka omanikutulult. B-kaardi omanikud on aga vabastatud omanikutulult makstavast sotsiaalmaksust -- dividendidelt seda ei arvestata. Siin rikutakse nii põhiseadust kui ka konkurentsiseadust.

Kehtiv tulumaksuseadus (muuseas, uut seadust pole president veel välja kuulutanud) vabastas tulumaksust põhivahenditele tehtud investeeringud väljaspool Tallinna ja sellega piirnevaid valdu ühtmoodi nii A- kui ka B-grupi ettevõtetel. Selle tingis vajadus eelisarendada peaaegu lootusetult mahajäänud majandust.

Uues seaduses on Tallinna suurkapitalistid asja paika pannud selliselt, nagu neile kasulik. Nimelt on B-grupi ettevõtted vabastatud tulumaksust kogu investeeritud kasumilt ja seega toetatakse alates uuest aastast eeskätt Tallinna suurettevõtteid. Raha selleks saadakse riigivara müügist. Väga mugav viis riigi vara ümberkantimiseks suurärimeeste varanduse suurendamiseks. Nende ahnus on seejuures sedavõrd suur, et FIEd otsustati investeeringute tulumaksuvabastusest sootuks ilma jätta.

Lõpetame udutamised teemal, etFIE on eeskätt eraisik ja alles siis ettevõtja. Teatavasti on Eestis tööjõu taastootmine seoses sündimise vähenemisega juba pikemat aega problemaatiline olnud. Tööjõu taastootmiseks on vaja teha kulutusi. FIE maksuvaba tulu on järgmisest aastast suurendatud 9600 kroonini aastas. Kõik muud isiklikuks tarbimiseks minevad tulud on maksustatud tulumaksuga ja põhimõttelisi vastuväiteid selles osas ei saa olla.

Minnes nüüd aga tootmisvahendite taastootmise juurde, selgub, et A-grupi korral maksustatakse tulumaksuga kogu ettevõtluse puhastulu, sõltumata sellest, kas ta läheb tarbimiseks või paigutatakse taas tootmisesse. B-grupi korral maksustatakse tulumaksuga ainult dividendid. See tähendab, et esimesel juhul ettevõte peab investeeringutelt maksma tulumaksu, teisel juhul mitte.

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mart Relve ütles õigesti, et ettevõtte tulu kasvatab ettevõtet. Kui B-grupi ettevõtted kasvavad, siis A-grupi ettevõtted jäävad samavõrra maha. Siin rikutakse samuti nii põhiseadust kui ka konkurentsiseadust.

Presidendil peaks olema küllaldaselt alust, et keelduda uue tulumaksuseaduse väljakuulutamisest. Seda enam, et eelmisest aastast kehtima hakanud tulumaksuseaduse § 18' annab küllaldased ja ühetaolised soodustused kõigile väljaspool Tallinna asuvatele ettevõtetele vaatamata nende kuuluvusele.

Vaevalt et Eesti rahvas soovib elada linnriigis, mille tagamaadel laiuvate ohakaväljade ja võsa vahel asuvad varemed ning hurtsikud. Selline rahvas ei taha ega suuda enda riiki kaitsta. Vaevalt soovitakse sellist riiki ka Euroopa Liitu ning veel vähem selle ühenduse idapiirile.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt