6 jaanuar 2000

Kas elektrienergia hinna tõus on põhjendatud?

Kui Eesti Energia põhjendused on veenvad ja me teame, kuhu me seda raha kasutame, siis minu arvates küll -- praegu on Eestis elektrienergia hind püsinud kogu aeg küllalt madal ja sotsiaalse toetuse objekt olnud. Elekter peaks olema kallim ja see ei peaks olema sotsiaalabi vahend, selleks on riigil teised instrumendid.

Väga tõsine probleem on ristsubsideerimine -- tööstusettevõtteile on elektri hind kõrgem kui enamikus riikides, samal ajal eratarbijaile märgatavalt odavam. Mujal on rusikareegel 1:2 -- ettevõtja maksab kaks korda vähem.

Selge on see, et Eesti Energia ei ole saanud teha küllaldaselt investeeringuid, et ehitada energiasüsteem kaasaegseks, nagu ülejäänud majandusvaldkonnad on seda saanud teha.

See, et Eesti Põlevkivi kavatseb põlevkivi hinda alandada, ei tähenda, et elekter peaks samuti odavnema, vaid seda, et üks ettevõte töötab efektiivsemalt. Selle eest ei saa aga teda karistada, võttes ära täiendavad võimalused investeeringuteks.

Küllap nad seal Tallinnas oskavad seda hästi põhjendada, aga ma küll ise usun, et tõenäoliselt oleks võimalik Eesti Energiat juhtida ja energiat toota väiksemate kulutustega. Tarbijana ei saa ma hinnatõusu kuidagi heaks kiita.

Minu arvates peaks riik sellistel puhkudel, kui on tegemist suurte monopoolsete ettevõtetega, nagu Eesti Energia, teraselt jälgima, kuidas riigiettevõtete juhitakse ja majandatakse ja kuidas kujundatakse hinnapoliitikat, ning hoidma ära hinnatõusu.

Elektrienergia hinna tõus toob paratamatult kaasa ahelreaktsiooni ja tähendab üldist hinnatõusu ja seeläbi elukalliduse tõusu.

Muidugi toovad hinnatõusu pooldajad põhjenduseks elektrienergia hinna teistes maades, millele meie peame nagu järele jõudma. Kuid meie jaoks on elekter juba praegu kallis.

Ja kui võrreldakse mingeid hindu teiste riikidega, siis tuleks võrrelda samamoodi ka palka ja üldse elatustaset, mis meil on tunduvalt madalam kui põhja- või läänenaabri juures.

Hetkel kuum