Raimo Ülavere • 7 jaanuar 2000

Probleemsete eluasemelaenude osakaal on vähenenud.

Kui aasta tagasi oli Eesti suurimal eluasemelaenuandjal Hansapangal probleeme eluasemelaenudest üle protsendi tagasisaamisega, siis eelmise aasta lõpu seisuga jäi probleemsete eluasemelaenuklientide arv alla poole protsendi.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli 15 000st Hansapangast võetud eluasemelaenu tagasimaksed jäänud üle kolmekümne päeva hiljaks vaid ligikaudu 70. Ka Eesti Ühispanga laenuarendusosakonna spetsialisti Triin Messimase sõnul on eriti viimastel kuudel märgata võlgnevuses laenude osakaalu vähenemist. Kogu eluasemelaenu portfellist on Ühispangas võlgnevuste maht umbes pool protsenti.

Eesti pankade jaoks on eluasemelaenud üks kõige kindlamaid laenutooteid ning seetõttu ei nähta ka suurt vaeva klientide esitatud andmete kontrollimisega. Eesti pankades tuginetakse neile andmetele, mida laenusaaja annab. Eraisikute krediidiinfo veel ei tööta ning pole ka teisi piisavalt põhjalikke andmebaase. 'Ega me igaühel kodus kontrollimas ei käi, kas inimene elab ostetud korteris või kas ta remontis saadud raha eest eluaset,' tõdes Hansapanga eluasemelaenu tootehaldur Kersti Arro.

Kui klientidega probleeme ei teki, siis pole pangal ka Triin Messimase arvates vajadust hakata detektiivitööd tegema ja andmeid kontrollima. 'Meil ei jää muud üle, kui loota, et kliendid on ausad,' märkis Messimas. Kuna enamik kliente tuleb laenu tagasimaksmisega toime, siis võib kõikide klientide tausta uurimine enne laenu väljastamist ning hilisem kontrollimine osutuda kallimaks kui kahjud üksikute klientide võlgnevustest.

Välisriikides on laenuandjatel eluasemelaenudega küllalt palju probleeme. Nii märgitakse USA Hüpoteegituru Infoteenuste presidendi James R. DeBothi novembrikuises kinnisvarakolumnis, et USA-s antakse iga kümnes hüpoteeklaen välja valele informatsioonile tuginedes. Koguni 20 protsenti on aga sama artikli põhjal selliseid laene, mida laenuandjad poleks välja andnud, kui neil oleks olnud kõik andmed laenusaaja kohta.

Hetkel kuum