USA majanduses kasvavad pinged

Reedel avaldatud 1999. a detsembrikuu statistika näitab, et hõive kasvab USAs kaks korda kiiremini kui vaba tööjõu reservid. Ka palgatõus on kiirenenud.

«Nüüd pole enam kahtlust, et Föderaalreserv veebruaris intresse tõstab,» ütles Morgan Stanley Dean Witteri analüütik Kevin Flanagan. Sama meelt on kõik Wall Streeti 30 juhtivat diilerit.

Aktsiaturg aga reageeris tõusuga -- Dow Jones'i tööstusindeks kerkis reedel 2,4%, püstitades 11 523 punkti tasemel uue rekordi, ning päev varem ligi 10% kukkunud Nasdaqi tehnoloogiaindeks lõpetas päeva üle 4% tõusuga.

Väljaspool põllumajandussektorit lisandus detsembris 315 000 uut töökohta. Tööpuudus püsis kolmandat kuud järjest 4,1%, mis on viimase 30 aasta madalaim näitaja. 64,4% ameeriklastest töötab, mis on kõigi aegade kõrgeim hõivenäit.

«Ainus võimalus uusi töötajaid leida on suuremat palka pakkuda,» ütles üks analüütik. Samas kasvas reaalpalk vaid 0,4%, 13,5 dollarile tund ennustatud 0,3% asemel.

Samal ajal on tootlikkus tänu uue tehnoloogia rakendamisele kasvanud mullu 4% inflatsioonist kiiremini ning palgatõusust tingitud inflatsiooniline surve on endiselt tagasihoidlik.

Varem või hiljem löövad pinged siiski välja, hoiatavad analüütikud, ehkki praegu tõlgendavad turud tööturu statistikat pigem uue kinnitusena majanduse tugevusest.

Samuti on USA investorid veendunud, et keskpank neid börsikrahhis hätta ei jäta. Iga korrektsiooni on kasutatud aktsiate uueks kokkuostmiseks. Eufooriast kainenemiseks oleks vaja oluliselt rangemat rahapoliitilist sekkumist, ütlevad analüütikud.

Börsirallit on kütnud ka keskpangad, mis pumpasid 2000. a arvutiprobleemi kartuses turule lisaraha. Nüüd leitakse, et keskpank on kuumenevas majanduses olnud liiga leebe. Alan Greenspanil tuleb oma neljanda mandaadi ajal kõvasti pingutada, et USA majanduse rekordiline buumiperiood ei lõpeks kuulsusetu krahhiga.

Autor: ÄP