EVP hind saavutas viimase kahe aasta kõrgeima taseme

Viimati sulgus EVP samal hinnatasemel 1997. aasta novembris. Möödunud aasta jooksul kõikus erastamisväärtpaberi hind 0,22 ja 0,37 krooni vahemikus.

Lisaks maa erastajatele koguvad spetsialistide sõnul EVPsid praegu institutsionaalsed investorid, kes ootavad järjekordset Hüvitusfondi obligatsioonide ostu võimalust.

«Hüvitusfondi obligatsioonid on olnud ühed kõige parema tootlusega instrumendid Eesti turul,» rääkis Suprema turgude osakonna juht Sten Sumberg. «Likviidset raha on Eesti turul kõvasti üle, samas on atraktiivseid investeerimisvõimalusi vähe. Aktsiatesse praegu ei julgeta ega osata raha paigutada.»

Hüvitusfondi viimane, möödunud aasta lõpus toimunud kinnine emissioon jäi täis märkimata, sest turul nappis obligatsioonide ostuks vajalike erastamisväärtpaberite müüjaid.

Müüjate vähesuse tõttu jäi ka eile erastamisväärtpaberite käive börsil hoolimata hinnatõusust tagasihoidlikule 0,4 miljoni krooni tasemele. Spetsialistide sõnul ületab EVPde nõudlus ka pärast hinnatõusu pakkumise, mistõttu nende kallinemine tõenäoliselt jätkub.

«Tänase hüppe järel ilmub arvatavasti välja ka müüjaid, aga pikemas perspektiivis võib järske tõuse tulla ka edaspidi,» prognoosis Sten Sumberg.

«EVP on eriline instrument, mille hinna tõus mõjutab ka tema fundamentaalset väärtust,» rääkis Sumberg. «Mida kõrgem on erastamisväärtpaberite hind turul, seda rohkem saab nendega erastada. See omakorda suurendab nõudlust.»

Ka Hansapanga maakler Romet Tepper kinnitas, et erastamisväärtpaberi hind püsib lähikuudel tugevana. «Allapoole tulekut ei ole oodata,» ütles ta. «Hinda toetab kindlasti Hüvitusfond, kes on tänavu lubanud teha kaks avalikku emissiooni.»

Eile teatas rahandusministeerium, et teeb valitsusele ettepaneku anda ülevaadet erastamisväärtpaberite kasutamise ja kustutamise kohta senise kahe korra asemel neli korda aastas.

Eelmise aasta lõpus oli väljastatud EVPde jääk 13,717 miljardit, mis on 346 miljoni võrra enam kui aasta tagasi.