Oma tuba -- võtta või jätta

Ma arvan, et igaüks meist on noores eas enne või pärast pere loomist seadnud endale eesmärgiks oma kodu soetamise. See on iseseisvumise loomulik ja vajalik tingimus, mille täitmine on olnud ja on jätkuvalt raske, kuid mille poole püüeldakse visalt ja kestvalt. Selle püüdluse toetamine ei ole mitte ainult kohustus vaid ka vajadus ja rõõm.

Noore pere eluasemelaenu projekt, mis on nüüdseks saanud nimeks «Noorpere kodu», on esimene ja seda enam tähenduslik praktiline toetus noortele peredele oma kodu rajamiseks üle Eesti. Selle Lennart Meri algatatud ja toetatud projektiga avardab praegune valitsusliit noore pere võimalusi luua oma kodu. Riik on asunud toetaja, kuid mitte mingil juhul otsustaja või hooldaja rolli. Valiku tegijaks ja otsustajaks jääb noor pere ise.

Nagu iga uue asja puhul on ka projekti «Noorpere kodu» osas alguses palju kahtlusi ja kartusi. Noored vajavad ikka ja jälle selgitusi, kriitikud aga vastust. Projekti õnnestumist tõestab projekti õnnestumine ise, kuid öelda, et võimalused on head, võib juba praegu.

Kommertspangad tunnevad laenude andmise vastu piisavat huvi. Noorte perede ja omavalitsuste huvi on juba praegu, mõni kuu enne projekti käivitamist, tuntav. Küsimus on, kas see huvi annab ka tulemuse. Vastuseks võiks ju lihtsalt väita jah, kuid olulisem on, et igaüks saab võimaluse ise otsustada. Eestis on üle 87 000 noore pere, kellel on võimalus projekti raames noore pere laenu taotleda. Riigi poolt antavad soodustused sõltuvad sellest, mida ja kuhu noor pere laenu eest soovib soetada.

Loomulikult ei saa eeldada, et kõik noored pered, kes laenu võtavad, hakkavad maja ehitama. Tuleb arvestada sellega, et nii mõnedki eelistavad esialgu majale korterit, kuna maja hooldamine on küllaltki kulukas ja vaevanõudev töö. Need noored pered, kes elavad korteris ja soovivad nüüd noore pere laenuga maja ehitada, vabastavad teatud hulga kortereid. Sinna saavad aga omakorda kolida need pered, kes ei soovi oma maja või kes peavad selle ehitamiseks veel raha koguma.

Korterilaenu saamisel on senini peamine takistus olnud kõrge omafinantseerimise määr. Noore pere projektiga alaneb see vana korteri ostmisel 20 protsendini ja selle tulemusena on laenu võtmine jõukohane ligikaudu 68 000 noorele perele. See moodustab aga Eesti kogu noorte perede hulgast ligi 90%.

Minu arvates on põhjendamatult irooniliselt suhtutud asumite rajamise ideesse projekti ühe osana. Keegi ei ole kavatsenudki hakata noori peresid käsu korras suunama asulatesse, kus pole ei töökohti, koole ega lasteaedasid.

Kui räägime Ida-Virumaast, siis on seal küllalt piirkondi, kus tegutsevad elujõulised ettevõtted ja kus on samuti olemas kõik muu eluks vajalik.

Asumite loomisel erinevatesse piirkondadesse on määravaks selle piirkonna huvi asumi loomise vastu. Kuna Eesti Asumi rajamine toimub noorte perede, kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse tiheda koostööna, on tähtis, et kõik need kolm osapoolt oleksid piisavalt motiveeritud ja huvitatud. Lisaks Vaivara vallale on Eesti Asumi rajamise vastu huvi üles näidanud ka näiteks Paldiski, Pärnu ja Tartu linn ning teisedki.

Eesti Asumi projektiga tegelemine on oluline, sest asumit rajades on võimalik ehitada palju maju korraga. Kohaliku omavalitsuse ja riigi toetusel ehitades alaneb siis maja hind tunduvalt. Järelikult muutub oma maja kättesaadavaks ka nendele noortele peredele, kellele üksi ehitamine ei ole taskukohane. Eesti Asumi rajamise korral on majalaenu võtmine jõukohane pea 15 000 perele. Võtavad muidugi need, kes soovivad.

Mul on hea meel tõdeda, et juba praegu, enne projekti reaalset käivitumist, on meie poole pöördunud noorte perede huvi projekti vastu väga suur. See annab põhjuse optimismiks ning arvan, et laenusoovijaid tuleb rohkem, kui riigil on võimalik toetust pakkuda, mis omakorda loob eelduse projekti jätkamiseks tulevikus. Tulles alguse juurde tagasi, soovitaks mina noortele peredele valiku juures - võtta või jätta - võtta.

Vt. ka tabelit:Projekt "Noorpere kodu" jaguneb kolmeks

Autor: Mihkel Pärnoja