Hinnatõusu on kõige rohkem märgata nn magala-linnaosades, suurima hüppe on teinud Lasnamäel asuvate korterite hinnad.
Kinnisvarafirma Uus Maa tegevdirektor Jaanus Laugus sõnas, et viimaste kuudega on paneelmajalinnaosades hinnad tõusnud kuni 20 protsenti. «Kui midagi seal müüki tuleb, siis ostetakse kohe ka ära,» lausus ta.
Probleem on selles, et müüjaid on vähe, eks turudefitsiit paneb hinnad paika, ütles Laugus. «Kinnisvarahindade lagi käes ei ole, usun, et tõus jätkub ja valgub laiali, sest tõusevad ka teiste piirkondade korterite hinnad,» märkis Laugus.
Praegu on tema sõnul kallinenud kõige rohkem Lasnamäe ja Mustamäe korterid, atraktiivsed piirkonnad on ka Lilleküla, Pelgulinna algus ja Kalamaja piirkond.
Lauguse ütlusel prognoosib kinnisvarafirma Uus Maa poole aasta jooksul veel 10protsendilist korterite hinnatõusu.
Kinnisvarafirma Ober Haus juhatuse esimees Paul Oberschneider ütles, et kinnisvarahinnad kerkivad lähema aasta-kahe jooksul umbes 30 protsenti. «Praegu on varad alahinnatud, iseäranis palju tõuseb maa hind, mis on praegu väga madal,» ütles Ameerika päritolu kinnisvaraärimees.
Kinnisvarafirma Arco Vara maakler Lauri Laanoja ütles, et viimasel ajal pole suuremaid korterite hinna allatingimisi enam olnud. Laanoja kinnitas, et väga populaarne on Mustamäele eluasemelaenuga korteri soetamine.
«Ka Lillekülas on ostetud kortereid soolase hinnaga,» rääkis Laanoja. «Kui pankades praegune laenupoliitika jätkub, siis varsti enam palju kortereid müügis pole, loogika ütleb, et hinnad peaks tõusma,» seletas Laanoja. Ta ei soovinud siiski kommenteerida, kui suureks hinnatõus võib kujuneda.
Pindi Kinnisvara Tallinna büroo juhataja Kalev Roosiväli ütles, et nende statistika järgi tõusid eelmisel aastal enim ennesõjaaegsete puumajade korterite hind, keskmiselt 20 protsenti. Ka muudes äärelinnarajoonides oli hinnatõus märgatav. «Leiame, et tõus jätkub, mitte küll 30protsendiline nagu 1997. aasta buumi aegu, kuid mõõdukas 10protsendiline kindlasti,» lisas ta.