Inimene lapib autot ja unustab iseenda

Eesti inimesele on auto nähtavasti nii raskelt-kallilt kätte tulnud, et ta hoiab sõiduvahendit nagu silmatera. Kui õnnetus juhtub, muretseb ta rohkem sõiduki kui iseenda tervise eest ja lööb kindlustusrahaga sirgeks plekimõlgid, taipamata küsida valuraha enda jaoks. Mujal maailmas on vastupidi, liikluskindlustusrahast läheb suurem osa inimeste lappimisele. Meie inimene jätab kasutamata talle seadusega antud õiguse nõuda seltsilt ravikulude katteks hüvitist, mis ulatub 4,5 miljoni kroonini. Ta lihtsalt ei tea oma õigusi. Võiks öelda, et loll saab kirikuski peksa, kui sõidukiomanikul poleks tehtud kohustuslikku liikluskindlustust. Aga on. Info juhtunust jõuab igal juhul tema seltsi. Seltside esindajad imestavad vaid lihtsameelsete üle, justkui poleks tegemist nende klientidega. Suhtumine stiilis «las lapivad plekki, mitte end» kliente juurde ei too.