12. jaanuar 2000
Jaga lugu:

Kas sotsiaalmaksu tuleb tõsta?

Ajahetk ei ole praegu selleks õige, sest aasta algus on toonud kaasa väga paljude hindade tõusu ning aasta jooksul tõusevad veel paljud hinnad. Aga kui ametiühingud tulevad oma ettepanekuga välja, siis ma arvan, et nii meie erakond kui ka pensionäride ühendused toetavad nende algatust.

Ka rahvas on arvamusel, et sotsiaalmaksu tuleks tõsta. Paar aastat tagasi tegime küsitluse, kuidas inimesed suhtuvad sotsiaalmaksu tõstmisesse ja me saime selle toetuseks üle 30 000 allkirja. Osalesime seaduse ettevalmistamisel ja tegime vastavad ettepanekud, kuid siis arvati, et sotsiaalmaksu ikkagi ei tõsteta. Raske moment asja juures on see, et kui inimene ise peab oma rahast maksma seda sotsiaalmaksu, siis kuidas tagada, et tema netopalk seejuures ei kannataks. Ettevõtjaid ei saa kohustada palka tõstma. Teisalt, kui ettevõtjate maksukoorem tõuseb, siis kuidas see mõjutab neid? See on niisugune teema, mis nõuab ühiskonnas laiemat kokkulepet.

Kui ametiühingud tõesti arvavad, et sotsiaalmaksu peab tõstma, siis on nad puhta lollid -- nad ei saa aru, et nad ajavad nii paljud tööandjad pankrotti. Mil moel nad ise siis oma liikmete eest seisma hakkavad? Maksude puhul tuleb vaadata kaht asja: milleks raha kogutakse ja kuidas see teisi asju mõjutab. Ka 33% on ettevõtja jaoks liiga suur määr, seda teavad kõik, aga ilmselt mitte ametiühingud. Sotsiaalmaksu tõstmine oleks äärmiselt lühinägelik ja ma ütleksin isegi, et kuritahtlikult asjatundmatu.

Kuna maksutõus tuleks töötaja taskust ja seda ei kompenseerita, siis ma seda ei poolda. Pensionireformi esimesse sambasse -- nn solidaarsuspension -- tahetakse panna 15% ja 5% hakkab maksma tööandja teise sambasse ehk kohustuslikku pensionikindlustusse otse töötaja nimele, kavandatav 2--3% tuleks töövõtja taskust. On pakutud välja, et ettevõtjad peaksid tõstma töötajate palka 2--3%, kuid see ei kata seda raha, mis ära võetakse. Teiseks tõsteti maksuvaba miinimumi 300 krooni võrra, mis aga tegelikult andis töötajale kuus juurde 78 krooni. Kasu said vaid need, kelle palk on kuni 2600 krooni, ülejäänud saavad vastu pükse.

Mina ei poolda seda. Minu arvates peaksid ametiühingud vaatama pigem seda, kuidas paremini kasutada tööjõudu, seisma selle eest, et tekiks juurde uusi töökohti, aga ametiühing vaatab hoopis vaikselt kõrvalt, kuidas ettevõtteid välismaalastele müüakse ja uued omanikud töötajaid koondavad. Kui niisugune tendents majanduses jätkub, ei piisa ka 2-3protsendilisest käibemaksu määra tõstmisest, et inimestele pensione ja töötuskindlustust maksta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum