Riigikogu kantselei saab ainsana palka juurde

Riigikogu juhatuse otsusega tõusis tänavu riigikogu kantselei töötajate palk 8%. Kantselei keskmine töötasu kasvab sellega 7083 kroonini.

Riigikogu juhatuse esimees Toomas Savi selgitas, et raha palgatõusuks tuli sisemise kokkuhoiu arvel. Riigikogu ja riigikogu kantselei eelarve jäi mullusega võrreldes samale tasemele.

Savi lisas, et palgatõusust hoolimata on riigikogu kantseleis tänavu kõige väiksem keskmine palk põhiseaduslike institutsioonide hulgas, mis on juba tekitanud ka probleeme kantselei personalipoliitikas.

Riigikogu liikmetel on samuti oodata palgatõusu, sest nende palk on seotud keskmise palgaga, mis statistikaameti arvutuste kohaselt on esimeses kvartalis 4724 krooni. Mullu kolmandas kvartalis oli keskmine palk 4261 krooni ja selle alusel saab riigikogu lihtliige praegu palka 17 044 krooni.

Riigieelarves on riigikogu liikmete palkade arvestamisel lähtutud keskmise palga suurenemisest aasta jooksul 12,9%. Palkadeks on tänavu ette nähtud 40 miljonit krooni ja parlamendipensionideks 10 miljonit krooni.

Riigikantselei ja peaministri büroo palgad tänavu ei tõuse. Samuti pole palgatõusu ette näha presidendi kantseleis, mille palgaarvestus on seni olnud seotud riigikogu kantseleiga.

Presidendi pressiesindaja Epp Alatalu sõnul pole palgatõusuks raha ja pole ka ette näha, et palk aasta jooksul võiks tõusta. «Kui mingi muudatus tuleb, on see meile loomulikult ootamatu ja väga meeldiv üllatus,» märkis ta.

Palk ei tõuse ka ühelgi ministril ega ministeeriumide töötajal. Küll on võimalus tänavu palka lisatasudega tõsta kuni 50%, seni oli lubatud vaid kuni 30%. Samas tuleb palgajuhendis ametikohad, kus selline tõus on võimalik, eraldi ära näidata.

Palgajuhendi kinnitab minister või riigisekretär oma valitsemisala kohta.

Riigiametnike palgaastmestiku esimesed seitse astet kadusid ära, sest need kõik olid miinimumpalga suuruses ehk tänavu 1400 krooni.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul saavad tänavu palka tõsta need riigieelarvelised asutused, kes on suutnud raha eelmisel aastal kokku hoida ja selle tänavusse eelarvesse üle kanda. «Tsentraalset palgatõusu pole ette nähtud,» kinnitas Vaarik.

Riigieelarveliste asutuste kõrgeimad keskmised palgad küünivad 13 500 kroonini. Keskmise palga ajab paljudel asutustel kõrgeks tippspetsialistide kasutamine, kellele tuleb maksta erasektoriga konkureerimisvõimelist palka.

Valitsusel on väljatöötamisel riigiametnike ühtne palgapoliitika, mis ühe osana võib viia ka ametnike palkade täieliku avalikustamiseni. Vaariku sõnul rahandusministeerium töötab selle kallal ja olemas on juba mitu varianti palkade senisest arusaadavamaks muutmise kohta. Selle aasta esimeses kvartalis loodab ministeerium jõuda palkade avalikustamise selge kontseptsioonini.