Tallinna Karastusjoogid taunib Liviko müüki

«Oleme Livikoga mõlemad viinatootjad, kuid meil on sellele lisaks veel ka veini- ja karastusjookide tootmine heal järjel,» selgitas ASi Tallinna Karastusjookide nõukogu esimees Ants Kotkas eile oma ettevõtte eeliseid.

Kolme tootmisharu ühendamisel tekkinuks Kotkase hinnangul Eestis üks võimas ettevõte, mis oleks olnud piisavalt tugev välismaiste tootjatega konkureerima ja salaalkoholi turult välja tõrjuma.

ASi Tallinna Karastusjoogid tegevdirektor Aaro Rajala ütles, et firmal oli kokkulepe Liviko juhtkonnaga, et kogu personal oleks tööle jäänud ja tootmine endises mahus jätkunud. «Ühispank omalt poolt andis kogu aeg märku, et meie näol on tegu arvestatavaima pakkujaga,» märkis ta.

Kotkase hinnangul oli Ühispanga otsus alustada müügiläbirääkimisi Soome riigile kuuluva Primalcoga väga halb ja Eesti majandusele kahjulik. «Kuna Primalco käsutuses on Soome riigi raha, oli võistlus ebavõrdne,» leidis ta, pidades tõenäoseks, et soomlased viivad varem või hiljem Liviko tuntud alkoholimarkide tootmise Eestist välja. »Stsenaarium on ju Eesti Tubakaga täpselt sarnane,» nentis firmajuht.

Eesti firmade abil kruviti hinda

Ajakirjanduses seostati Tallinna Karastusjookide nime Liviko müügi ajal korduvalt ETFC grupiga. Tegelikult osales ettevõte protsessis iseseisvalt ning nimetatud grupiga seob teda vaid osalus tänaseks Eesti turul igasuguse tähtsuse kaotanud alkoholifirmas Winum-E.

ASi Tallinna Karastusjoogid juhid leidsid sarnaselt teise Liviko ostul osalenud Eesti firma Remedia juhi Indrek Kirsiga, et pank käitus kogu loos ebaeetiliselt, kasutades neid vaid soomlaste jaoks hinna üles kruvimiseks.

Tallinna Karastusjookide omanikud on 150 eraisikut. 1999. aastal teenis ettevõte 130--140 miljoni kroonise käibe juures 500 000 krooni kasumit. Firmas on 130 töötajat.

Ühispank otsustas eelmise aasta lõpul müüa enda valduses olevad 96 protsenti Eesti suurima alkoholitootja aktsiaid 360 miljoni krooni eest Soome firmale Primalco, millel on Eestis ka oma tütarfirma Ofelia.

Ühispanga presidendi Ain Hanschmidti kinnitust mööda oli soomlaste pakkumine pangale majanduslikult kõige tulusam. Ostu-müügilepinguni loodab pank jõuda veebruari lõpuks.