• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,71
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,71
  • 17.01.00, 11:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ühispank teenis detsembris 12,2 miljonit kasumit

Ühispank teenis detsembris kasumit 12,2 miljonit krooni, kogu aruandeperioodi auditeerimata kasum on seega 101 miljonit krooni, teatas pank börsile.
Panga bilansimaht kahanes detsembris 343 miljoni krooni võrra, bilansimaht moodustas 1999. aasta lõpus 13,958 miljardit krooni. Bilansimahu vähenemise põhjuseks oli hoiuste vähenemine 330 miljoni krooni võrra, millest nõudmiseni hoiused moodustasid 248 miljonit krooni. Ligemale 220 miljoni krooni võrra vähenesid finantsasutuste nõudmiseni hoiused, mille tingis põhiliselt Ühisliisingu poolt laenude tasumiseks kogutud raha väljaminek arvelduskontolt.
Aasta algusest on klientide hoiused kasvanud kokku 902 miljoni krooni ehk 12,5% võrra. Oluline kasv on toimunud nõudmiseni hoiuste osas (905 miljonit krooni ehk 26%). Tähtajaliste hoiuste maht on jäänud aasta alguse tasemele, mis on seotud intressimäärade olulise langemisega aasta teises pooles ning üldvalitsuse eelarve defitsiidist tuleneva riigi tähtajaliste hoiuste märkimisväärse vähenemisega.
Korporatiivklientide hoiused Ühispangas on aastaga kasvanud ligi 30% ehk 824 miljoni krooni võrra, seejuures osa kasvust tuleneb turu võitmise arvelt. Eraisikute hoiused kasvasid 26% võrra ehk 492 miljonit krooni. Riigi ja omavalitsuste vahendid kahanesid aastaga veerandi ehk 393 miljoni krooni võrra.
Laenuportfell suurenes detsembris 422 miljoni krooni ehk 5.3% võrra. Portfelli kasvu soodustavad madalad intressimäärad ja aasta teisel poolel alanud majanduse elavnemine. Oluliselt on aktiviseerunud eraisikute eluasemelaenude väljastamine ning ettevõtetele tootmiseks laenude andmine.
Panga tulude struktuuris moodustasid intressitulud 54,5%, teenustasutulud 19,1%, finantstulud 20,5% ja muud tulud 6,0%. Kuludest olid suurima osatähtsusega personalikulud (25,3% tuludest), mille osatätsus tuludes on võrreldes eelmise aastaga langenud (1998. lõpus 37,5% tuludest). 1999. aasta jooksul vähendas pank töötajate arvu ligi viiendiku võrra 1466-lt 1191ni.
Laenukahjumite katteks tegi pank aasta jooksul täiendavaid kulutusi (provisjonid miinus tagasisaadud laenud) 123,9 miljoni krooni ulatuses. Laenuprovisjonid moodustasid aasta lõpus 2,6% kogu portfellist (1998. aasta lõpus 4,6%).
Pangale kuuluvate investeeringute müük detsembris ei ole kajastatud panga tegevustulude hulgas, vaid real 'Kapitaliosalusest saadud tulu ja pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus'. Vastavalt ostumüügi lepingutele on tehingute hinnad konfidentsiaalsed.
Panga kapitali adekvaatsus oli detsembri lõpus 13,7%.
Täpsema kommentaari panga 1999. aasta auditeeritud ja konsolideeritud tulemuste kohta esitab pank peale auditi lõppu hiljemalt 17. märtsiks 2000.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.24, 14:49
Sustinere: toote mõju tuleb jälgida kogu väärtusahelas
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele