Rahandusminister Siim Kallas müüks haigekassad maha

Kallas jättis ainsa ministrina kooskõlastamata sotsiaalministeeriumi töörühmas valminud haigekassaseaduse eelnõu, mille heakskiit annaks Eesti haigekassade süsteemile 2001. aastast märgatavalt suurema iseseisvuse.

Eelnõu järgi tuleb luua avalik-õiguslik Eesti Haigekassa, mille 15liikmeline nõukogu hakkab suveräänselt vastutama aastas umbes nelja miljardi krooni tervishoiuraha eest.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Ülle Lõhmuse sõnul ei jäänud eelnõule kooskõlastus andmata mitte detailide tõttu, vaid põhimõtteliselt, sest üleminekut riiklikult süsteemilt avalik-õiguslikule haigekassale on nõrgalt põhjendatud ja kaalumist väärib hoopis süsteemi erastamine.

Ehkki ka rahandusministeerium ei ole ametlikult veel pakkunud ravikindlustussüsteemi erastamist, tuleb Lõhmuse sõnul seda käsitleda ühe võimaliku valikuna. Teine riigi rahandusjuhtidele sobiv võimalus on jätta haigekassad riigi hallata.

Sotsiaalminister Eiki Nestor ütles Postimehele, et tema välistab Eestis haigekassade erastamise, millega katsetamine on teistes Kesk-Euroopa riikides halbu tulemusi andnud. Nestori sõnul on üheks probleemiallikaks see, et praegune haigekassasüsteemi staatus on juriidiliselt äärmiselt ebatäpne, ehkki seal liiguvad miljardid kroonid.

Keskhaigekassa direktor, Reformierakonda kuuluv Maris Jesse ütles, et praegu ükski dokument või kirjalik ettepanek ravikindlustuse erastamist ei paku ning seda ettepanekut pole tulnud ka sotsiaalreformi koordineerivast komisjonist, milles osalevad nii Kallas kui Nestor.

Rahandusministeeriumi asekantsler Lõhmuse sõnul tähendaks haigekassade erastamine, et kaob praegune riiklik ravikindlustusmaks, mis on sotsiaalmaksu üks osa. Meditsiiniteenuseid rahastataks sel juhul erafirmade kogutavatest kindlustusmaksetest. 'Sarnaselt toimib praegu kohustuslik liikluskindlustus,' märkis Lõhmus.