Eesti peab sama vähemalt hea tujuga riigiks

'Hea tujuga riigis ei toimu pidevalt omandi- ja maareform, pensioni- ja tervishoiukorralduse reform, totaalne erastamine ja haridusreform,' jätkas Laar. 'Selle päranditombu korraldamisega tuleb ühele poole saada, sest pole halvemat kui lõpmatult veniv reform.'

Oma kõnes eurointegratsioonist rääkis Laar, et valitsuse tegevuse esmane prioriteet on kiire integreerumine Euroopa Liiduga. Selleks tuleb Laari sõnul kiiresti arendada sotsiaalset partnerlust, lõpetada pensionireform, kiirendada karistusseadustiku reformi, tugevdada finantsjärelvalvet, tõsta haldussuutlikkust ja kiirendada maareformi käiku.

Suurima probleemina käsitles Laar haldussuutlikkust, ehk kas Eesti ikka on suuteline oma ilusaid seadusi rakendama? 'Kui vastame jaatavalt,' rääkis Laar, 'on meie ülesanne luua toimiv, usaldusväärne, läbipaistev ja rahakotile vastav haldussüsteem. On vaja läbi viia haldusreform ja see viiakse läbi igal juhul enne järgmisi korralisi valimisi.'

Haldusreform ei tähenda Laari sõnul Eesti juhtimist neljast oblastist ega sadade uute ametnike palkamist. Haldusreform tähendab efektiivset avalikku võimu ja sellega seoses vähem, aga paremaid ja tõhusamalt koolitatud ametnike koolitamist.

'Haldusreform tähendab muuhulgas ka seda, et meie õigussüsteem langetaks otsuseid, mis vastaksid Eesti inimeste arusaamisele õiglusest, et Eesti inimesel oleks Eesti riigis võimalik turvaliselt ja rahulikult elada,' rääkis Laar.

Veel manitses Laar Riigikogu liikmeid ja kogu Eesti rahvast mitte hädaldama: 'Mulle näib vahel, et kaugete külaliste saabudes tabab meid soome-ugrilik masohhistlik enesehaletsushoog, mis sunnib meid peamiselt rääkima sellest, mis on halvasti või väga halvasti. Kuigi teame, et 'maailm on ju üks hädaorg' ja Potjomkini külade ehitamine on alati halvasti lõppenud, kutsun siiski nii Teid, lugupeetud rahvaesindajad kui kogu Eesti rahvast, vahetevahelgi tundma pisikest kõditavat uhkustunnet selle üle, mida meil ühises töös on tegelikult õnnestunud saavutada. Sest kuigi meie unistuste Muinasmaa jääb ja vahest jääbki jääma meist kättesaamatusse kaugusse, oleme ometi suutnud teha rohkem, kui seda kunagi ise uskusime ja meist usuti.'