20. jaanuar 2000
Jaga lugu:

Kuidas rahastada Eesti Televisiooni?

Võime seada ETV-le raamid -- mida ta peab näitama --, kuid peame teadma, et selle rolli täitmiseks on vaja ka raha. Täna on selge, et ETV ei suuda seda rolli ilma kommertsialiseerumata täita. Siin on käärid. Peame riiklikult finantseerima ulatuses, millise rolli me talle riiklikult seame.

Peamine finantseerimisallikas peaks olema loamaks -- välistaks iga-aastased kemplemised, kas anda ETV-le 5 miljonit rohkem või vähem. Kui loamaksu käivitamine ei suuda tagada piisavat finantseeringut, tuleb leida raha ka eelarvest, kuid mitte reklaamist. (EPL 5.06.1996)

Loamaks oleks väga sobilik viis avaliku ringhäälingu finantseerimiseks. Inimesed tasuvad solidaarselt teenuse eest, mis on oluline riigi ja rahva arenguks. Euroopas on see väga levinud. Endise NSV Liidu aladel ei ole õnnestunud seda sisse viia. Meil peaks rakendama loamaksu üleminekusüsteemi abil, nii et maks järk-järgult kasvaks. Maksu suurus võiks olla umbes päevalehe aastane tellimishind. Makstaks perekonna pealt, olenemata, palju on peres liikmeid või televiisoreid.

(ÄP 1.11.1996)

Rahvaringhäälingu finantseerimise alus peab olema lai, st peab olema fikseeritud parlamendi otsusega nt kindel protsent riigieelarvest. Teine allikas on loamaks. Rahvaringhäälingu vaatajad-kuulajad pole ainult tarbijad, vaid ka osalised. Osalus fikseeritakse loamaksuga. Loamaks on mõeldav, kuid ma ei usu, et see enne aastatuhande vahetust muutuks aktuaalseks.

Kolmas allikas on reklaam, milles on inimesed ka kaudselt finantseerijad. Kujutlus sellest, nagu rahvaringhääling ei tohi kasutada reklaami, on natuke jaanalinnumäng. (EPL 5.06.1996)

Avalik-õiguslik süsteem saab eksisteerida ainult siis, kui on tema toetuseks kõva maks. Kuni pole loamaksu, pole ka avalik-õiguslikku süsteemi. On erinevaid meetodeid, kuidas loamaksu koguda. Üks võimalus on elektriaktsiisi kaudu.

Alati võib vaielda, et miks peavad maksma need, kel televiisorit ei ole ja kes riigikanalit ei vaata. Kuid Euroopas on need küsimused lahendatud. Kui ETV peaks loamaksu küsimuses valitsuse poole pöörduma, erakanalid toetavad teda. Keegi ei söanda maksu kehtestada, arvatakse, et seda ei suudeta koguda. (ÄP 1.11.1996)

Eestis avalik-õiguslikku ringhäälingut pole, kuid see tuleks luua. On kaks rahastamisallikat: riigieelarve ja loamaks. Loamaksusüsteem oleks kõige parem, aga kõige raskemini juurutatav. Riigieelarve -- seadusandja peaks kehtestama mingi valemi, mis kohustaks teda ennast riigieelarve koostamisel avalik-õigusliku ringhäälingu vajadusi arvestama. Praegune olukord, kus riik maksudest kogutud rahaga subsideerib riiklikku kommertskanalit, tuleb kiiresti lõpetada. (EPL 5.06.1996)

Jaga lugu:
Hetkel kuum