Aseri punane muutub valgemaks

Õige aeg muutumiseks saabus tuhande töötajaga Aseri keraamikatehase jaoks ilmselt aastal 1991, kui Soome firma Lohja OY AB hakkas huvituma katusekivi tootmise arendamisest Aseris. Katusekivitehas oli Aseris peaaegu valmis, aga tootmine ei käivitunud.

Läbirääkimistel oli edu visa tulema: noorel Eesti riigil polnud alust, kuidas sotsialistlikust ettevõttest välisosalusega ettevõtet teha. Ei aidanud seegi, et Aseri tehase endine ja pärastine juht Gennadi Golubkov vahepeal ministriametit pidas. Valitsused vahetusid, reeglid muutusid.

Venivatest läbirääkimistest kärsitutel soomlastel tuli juba teine mõte: järsku teeks midagi hoopis tellisetehases?

Olukord tellisetootmises oli tollal veel hea, isegi 1992. aasta esimesel poolel püsis Aseri keraamikatehas plussis. Samal ajal kerkisid aserlaste hoovidel tellisehunnikud -- inimesed üritasid rubla konverteeritavaks muuta. Aseri kunagisest menuartiklist, drenaazhtorudest, aga ei huvitunud enam sisuliselt keegi.

Siis tuli kroon. Ka tellisemüük lõppes pea täielikult.

1992/93. aasta vahetusel muutus häda Aseris juba nähtavaks. Tellisevirnad kuhjusid ümber tehasehoonete, nagu valmistunuks Aseri tehase töötajad barrikaadivõitluseks. Välisele võitlusvalmidusele vaatamata oli sõprus soomlastega nüüd möödapääsmatu. Loodi RAS Aseri Tehas, veebruari lõpus 1993 sündis Eesti-Soome ühisfirma Aseri Tellis AS. 31% ettevõttest sai Eesti riigile, ülejäänu Lohja tütarettevõttele OY Rudus AB. Riigi osa pidi 1994. a jooksul suurenema sedamööda, kuidas võetakse üle RASi varasid. Riigi osa siiski ei suurenenud. Aseris ei usaldatud soomlasi.

Aseris idanes mõte, et soomlased tahavad kogu tehase ära osta, et see kui Soome ettevõtete konkurent välja suretada. Ühise töö asemel üritas RAS Aseri Tehas Aseri Tellisega konkureerida. Tellise hind löödi alla ja müük edeneski.

Paraku 1994. aastal RAS pankrotistus. Aseri Tellis AS ostis ära pankrotipessa jäänud varad. Nüüd uskus aserlane veelgi enam, et soomlased tellisetootmise Eestimaalt pühkida tahavad.

Vaatamata kahtlustele tegid soomlased suuri plaane. «Eestis võiks toota aastas 15 miljonit tellist,» leidsid nad. Plaani üle naerdi, sest kõrgajal oli Eestis toodetud 70--80 miljonit tellist aastas.

Langus tuli suuremgi, kui soomlased kartsid. Nüüd jätkub Eestis 6--7 miljonist tellisest aastas, mis on 1/10 kunagisest. Korterite ehitamine on 10 korda vähenenud, ettevõtted kasutavad tellise asemel betooni, klaasi ja metalli.

Tellisevajaduse langus tingis vana tehaseosa kahe tsehhi sulgemise.

Tunnelahjude tsehh on juba nii vana, et jäeti niisama seisma. Ringahjud siiski konserveeriti juhuks, kui vanal moel toodetud tellise järele peaks nõudlus tekkima.

Kuigi Aseris toimusid suured muudatused, ei toonud tehase uued omanikud väljast spetsialiste. Tellisetootmise hingeks on tänagi needsamad inimesed, kes Nõukogude ajal. «Aseris on väga head spetsialistid,» tõdeb Lars-Erik Nyström. Väite tõestuseks on tõsiasi, et Optiroc Eesti raamatupidamine käib läbi Aseri.

Aseri Tellise omanikud hakkasid juba 1993. aastal tegema tootmisvahendite kaasajastamise plaane. Augustikuus valmisid uued pressid, tekkis kava põletusahju remontida.

Sellesse üritati kaasata ka RASi esindajaid, aeg koostööks polnud aga veel küps. Uue ahjuga saadi siiski valmis, tõsi küll, alles 1995. aastal.

Ahi sai hea, ületades oma kokkuhoidlikkusega enamikku skandinaavia konkurentidest, võttes ühe kilo savi põletamiseks energiat peaaegu kolm korda vähem kui vana ahi.

Nüüd ollakse jõudnud nii kaugele, et tahetakse kaasajastada teinegi ahi. See maksab umbes 5 miljonit krooni.

Aseri keraami katehase, ilmselt aga valdava osa nõukogudeaegse tootmise häda oli olnud praagi suur hulk. Aseris suudeti küll praak punaseks killustikuks ümber töötada ja näiteks libeduse tõrjumiseks jäätunud tänavatele puistata, aga ometi ei saanud see uuel ajal ainus lahendus olla.

Kvaliteedinõudmistega jõuti Aseris nii kaugele, et esimese Eesti ehitusmaterjalide tööstuse ettevõttena sai Aseri Tellis ISO 9001 sertifikaadi. Dokumendile kirjutati kuupäev 04.11.1998.

Ühes tootmise kaasajastamisega tulid tootevalikusse mitmesuguste pindadega tellised. Sileda ja mustrilise pinnaga tellised said lisaks klombitud venna, seni valdavalt ristkülikukujulised tellised said ümara nurga. Tehase vanemates hoonetes hakati arendama käsitsi vormitud telliste tootmist.

Seni punasena püsinud tellised hakkasid lääne turule trügides ka värvi muutma. Viimase aja trend on valge tellis, mida tehakse läbi Kunda sadama Saksamaalt veetavast savist.

Kompenseerimaks veidigi kitsast siseturgu üritab Aseri tellisetehase omanik Optiroc AS müüa telliseid välismaale. Selleks on head eeldused, sest kuuludes suurde kompaniisse Optiroc Group, millel esindused paljudes riikides (Põhjamaad, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Türgi), saavad tellisemüüjad kasutada nende abi oma toodangu turustamiseks. Nii aitab Optiroci Inglismaa esindus seal Aseri käsitsi tehtud tellistele turgu leida.

Pikka aega sihitakse Aseris Poolat, unustatud pole ka lõunanaabreid, kus Optirocil endal müügiesindused, ja Vene turgu. Tõsi, muutused Venemaa majanduses on viinud selleni, et Peterburis tarbitakse Aseri tellist vaid mõne objekti tarvis. See-eest läänelikku Moskvasse läheb Aseri uus ja valge tellis küllalt edukat.