Mikrokliimat saab mõõta igal hommikul

Kõige levinum viis Eestis teha rahulolu-uuringut on esitada teatud hulk küsimusi, koguda neile n-ö «statistika taha» ja esitada aruanne kujul -- niimitu protsenti töötajatest arvas seda ja niimitu arvas toda.

Hea on, et järjest rohkem pööratakse tähelepanu andmete graafiliselt selgele esitusele. Juhid saavad kindlasti tagasisidet uuringu tulemustest, paremal juhul ka töötajad. Sageli aga jääb rahulolu-uuringu tulemus «õhku». Vastamata jäävad põhiküsimused -- millega on seotud ja millel püsivad kõrged rahulolu-hinnangud, millega on organisatsioonis seotud rahulolematuse allikad, mida tuleks teistmoodi teha ja kas rahulolu-uuringus on viiteid sellele, millele tähelepanu pööramisega saaks kõige kiiremini rahulolu tõsta.

Tavaliselt ei püüta kinni ka eri juhtimistasandite hoiakute erinevusi ja kultuurierinevusi, mis aga vääramatu jõuga organisatsiooni läbivad. Organisatsiooni rahuolu ja mikrokliima mõõtmiseks on sageli vaja lühiajaliste muutuste suhtes tundlikku «termomeetrit». Ootamatu ja intraneti võimalustest lähtuva lahenduse pakkus eelmise aasta detsembris Ühispanga arendusjuht Jürgen Lamp. Tundliku mõõtja saab teha, kui leida mõned küsimused, millele töötaja vastab igal õhtul tööpäevast kokkuvõtet tehes intranetti.

Arvutiprogrammi abil selgub kohe firma mikrokliima «temperatuur». Nii saab kiiresti tagasisidet üksustes toimuvast ning kerge on jälgida mikrokliima dünaamikat. Arvutiprogramm peab tagama osalejate anonüümsuse.

Põhjalikum rahulolu-uuring tehakse enamasti kord aastas või seoses suuremate muutustega. Selleks, et rahulolu-uuring annaks maksimumtulemusi, peab arvestama järgmist.

- Rahulolu-uuring on vähe-efektiivne, kui ta on n-ö pakett-uuring ja ei haara konkreetse organisatsiooni põhiväärtusi (corporate values- ).

- Kriitiliste rahulolunäitajate muutuste võrdlemiseks perioodide lõikes on vaja, et osa küsimustikust oleks korduv.

- Sama vajalik on esitada aktuaalseid teemasid puudutavaid küsimusi selleks, et mõõta suuremate organisatsioonis toimuvate muutuste mõju kriitilistele rahulolunäitajatele.

- Olulisemaid plokke rahulolu-uuringus on hinnangud eri taseme juhtide tegevusele. Küsimused peavad olema sõnastatud nii, et sisaldavad konkreetseid juhtide tegevuste kirjeldusi.

- Mõõtmisele esitatavad nõuded peavad olema täidetud. Lihtne loogika -- meie küsime, nemad vastavad -- ei pruugi anda usaldusväärseid tulemusi. Väga oluline on:

- anonüümsuse nõude täitmine. Arvestada tuleb sisulist anonüümsust. Ei tohi küsida mõttetult palju tunnuseid vastaja kohta, nii et ta muutub juba silmnähtavalt äratuntavaks. Oluline on täpselt defineerida ametikohad;

- küsimuste vorm ei tohi olla mitmeti mõistetav. Seda ei saa hinnata ainult «terve mõistuse» alusel, nagu sageli püütakse teha. Uuringu tõeväärtus on madal, kui on tegemata piloot-uuringud -- praktikas kontrollimata küsimuste puhul tuleb teatud hulga juba vastanute käest küsida, millele nad mõtlesid, kui sellele või teisele küsimusele vastasid, ja seejärel küsimusi täpsustada;

- skaalade täpsus. Uuringutulemuste usaldusväärsust võivad katastroofiliselt alandada vastamiseks antud ebatäpsed või segaselt määratletud skaalad.

- Koostöö juhtide ja uurijate vahel peaks välja nägema nii, et järjest esitatakse uusi küsimusi olemasolevate üldistuste alusel ja tehakse uusi statistilisi töötlusi. Tüüpiline on, et kasutatakse liiga väikest osa kogutud andmetest.

Autor: Mare Pork