Saaremaa valitseja

Kunagi marjakorjamisega äritegevust alustanud Saaremaa Laevakompanii omaniku jõukus on harja punaseks ajanud väga paljudel saarlastel. Kuuldused tema uhketest autodest on jõudnud otsapidi pealinnagi. Õli lisab tulle see, et Leedo taotleb laevafirmale riigilt raha juurde ja ähvardab saarlasi praamipiletite hinna võrdsustamisel ligi 70protsendilise hinnatõusuga.

Vjat?eslav Leedo (47) võtab ajakirjanikud vastu ehitusfirma Saare Erek tagasihoidlikus kontoris, mis paikneb ühes talle kuuluvas Kuressaare kesklinna majas. On ehtsaarlaslikult tagasihoidlik ja sõbralik, valmis kõike selgitama.

Selgub, et ta pole lihtsalt jõudnud veel üle väljaku asuvasse äsja remonditud kaasaegsesse laevakompanii kontorisse üle kolida. Seegi maja kuulub talle.

Alustame laevaliinidest, mille teenindamiseks sõlmis Saaremaa Laevakompanii teede- ja sideministeeriumiga lepingu 1994. aastal terveks järgmiseks kümnendiks. Algul oli lepingus sees kümne protsendi suurune garanteeritud kasum, kuid see on sealt välja võetud. Samamoodi kadusid omanikeringist teised osanikud, kelle hulgas oli kuuldavasti ka Eesti prominente. Tiit Vähi algset kuulumist omanikeringi mees siiski eitab.

Mandri ja kahe Eesti suurema saare vahelise praamiliikluse korraldamise õiguse saamisega kaasnes kohustus investeerida 100 miljonit krooni, mis on tänaseks tema sõnul kuhjaga täidetud ja uued laevad juba reisijate soosingu võitnud.

Sisuliselt on tegu kontsessioonilepinguga, mis ei lase samadele liinidele ligi teisi operaatoreid. Leedole meeldib rõhutada, et laevafirma ei saa riigilt kompensatsiooni, vaid riik ostab teenust, mille hind omavahel kooskõlastatakse.

Kuna laevafirma selle aasta kulutused on kuus protsenti eelmise aasta omadest kõrgemad, ei ole omaniku väitel võimalik samade piletihindadega jätkata. Seetõttu ongi käimas läbirääkimised riigipoolse toetuse suurendamiseks.

Riik peab otsustama, kas katab puudujäägi piletihinda tõstes või annab omalt poolt raha juurde. Leedo sõnul on ka võimalus vähendada reiside arvu, kuid see tähendaks järjekordi.

Selleks aastaks planeerib Saaremaa Laevakompanii 5 miljoni krooni suurust kahjumit. Küsimusele, miks ettevõte siis nii kahjuliku äriga tegeleb, vastab Leedo, et riiklik tellimus tagab pikaajalise leiva ja kehvale aastale järgneb parem. Firma ainsa omanikuna pole Leedo laevafirmast dividende seni välja võtnud.

Ühe anonüümseks jääda soovinud potentsiaalse konkurendi sõnul võib aga Saaremaa Laevakompanii oma tegelikku reisijate ja autode arvu varjata, sest kõik andmed koos piletimüügi tuluga on firma käes. «Oleme teinud omalt poolt arvestusi ja leidnud, et see praamiäri peaks ise ennast ära majandama,» kinnitab anonüümne allikas.

Reformierakondlasest riigikogu liige Meelis Atonen leiab, et riigi toetust, ms läheb teenuse osutajale, polegi tegelikult võimalik kontrollida, sest erafirma ei ole kohustatud kellelegi oma raamatupidamist näitama. Poliitiku nägemust mööda peaks monopoolne ettevõte pakkuma teenust riigiga kooskõlastatud hinnaga ja selle eest tasumine toimuma läbi kohaliku omavalitsuse.

Otsuse selle kohta, kas doteerida saarlasi või nende autosid või hoopis busse, peaks seejuures langetama poliitikud. «Raha peab olema riiklikult jaotatav ja kontrollitav,» on Atonen kindel. Ta leiab, et riik on andnud laevafirmale raha liiga kergekäeliselt, jälgimata selle kasutamist. «Laevakompanii juhtide ja omanike kallis autopark tekitab igal juhul küsimusi,» nendib ta.

Leedo alustas 90ndate algul Saaremaal marja- ja seenekorjamisega ning ristsõnade kirjastamisega. Tema esimesest firmast Saarek kasvas hiljem välja tänane Ösel Foods. Praegu on mehel saare peal kümmekond firmat, millest edukamad Eestis esimesena kinnisvaraga tegevust alustanud Holostovi Kinnisvara ja ehitusfirma Saare Erek. Esimene neist, millele kuulub Kuressaare kesklinnas 25 hoonet ja kümme hektarit maad ning maju ja maid veel mitmel pool Saaremaal, kuulub täies ulatuses Leedole. See on tema paljudest ettevõtmistest kõige suurema kasumimarginaaliga ja tõenäoliselt sealt tuleb ka otsida alust mehe rikkusele.

On tähelepandav, et suur hulk kinnisvara, millest suurema osa on ta kokku ostnud õigusjärgsetelt omanikelt ja millest kõige olulisem on Kohtu 1 asuv ärimaja, annab püsivalt tööd ehitusettevõttele, kus talle kuulub 60 protsenti aktsiakapitalist. Üsna hästi toob sisse ka sajaprotsendiliselt Leedole kuuluv aktsiatehinguid, laene, järelmakse ja investeeringuid haldav Saare Finants.

Laevakompanii ainuomanikule kuulub ühtlasi autorendifirma Polar Rent, mis rendib saarekülastajaile sõidukeid. Rendiga kaasnev priipilet praamidele muudab rendiautod suvekuudel üsna populaarseks ja lisab saareelanikele veel ühe põhjuse kadedust tunda. Tasuta saavad üle mere ka laevafirma juhtivtöötajad.

Kui Leedo omanduses olevate firmade nimekirja lisada veel kohalik raadio ja bussiettevõte Saarbuss, võib öelda, et talle kuulub suurem osa Saaremaa ettevõtlusest.

Mees ütleb, et ajab äri ausalt ja ühelgi pangal pole talle ühtki etteheidet.

Usaldus on koguni nii suur, et laevafirma juhtivtöötajad saavad igasuguse täiendava tagatiseta pangalaenu.

Auto millega Leedo sõidab, kuulub kalleimate hulka, mis Eesti teedel vuravad. «Aga mul oli Mercedes juba enne laevakompanii loomist. Selle ning iseenda vigastuse eest saadud kindlustusra

Linnapea taunib monopolihaga ostsin uue,» selgitab ta. 200 000 krooni tuli juurde maksta. Eelmist Mercedest, mis lumesahaga kokku põrkas ja milles sel hetkel istus ka saare prefekt, mäletavad saarlased hästi. Sest õnnetuse põhjustamise eest maksis peahaava saanud politseijuhi sõber tollal vaid 40 krooni trahvi.

Leedo ei salga, et tema sõiduki hind ületab tublisti miljoni krooni piiri ja et naisele ostis ta Lexuse ja kahele pojale samuti suhteliselt kallid Mercedesed. «Mõni ehitab maja, mille eest saaks mitu sellist autot, aga mina hindan turvalist sõitu. Kui mul poleks avarii ajal mersut olnud, poleks mind tõenäoliselt enam siin ka,» leiab ta.

Elamine on firmajuhil ühe Holostovi Kinnisavarale kuuluva suhteliselt tagasihoidliku kesklinna maja viietoalises korteris. Juba on vaiad maasse löödud ka endise muusikakooli krundil lossipargi veeres, kuhu Leedo plaanib luksusliku pansionaadi rajamist. «Kui kõik firmad pankrotti lähevad, hakkan pansionaati pidama,» viskab ta nalja. Leedol on maavanema näol tugev seljatagune. Ta käib koos maavanem Jüri Saarega tennist mängimas ja viimase abikaasa saab laevakompanii avalike suhete juhtimise eest temalt 6000 krooni kuus palka. Kuuldused Saaremaa Laevakompanii juhtide 100 000 kroonini ulatuvatest palkadest ei pea siiski paika. Kuid ka 10 000 krooni suurune töötasu on Saaremaa olusid arvestades piisavalt suur. Omanik on ostnud kõigile juhatuse liikmetele uued Saabid. Lisaks on neile, nagu ka laevakapteneile, lubatud maksta boonust siis, kui riigiga sõlmitud kümneaastane leping nelja aasta pärast lõpeb. Leedo enda kohta võib 100 000 krooni suurune kuutasu paika pidada, sest ta tunnistab, et saab igast oma firmas 10 000 krooni palka.

Praamil Regula töötavad madrused kurtsid aga alla Eesti keskmist jääva palga üle, kolm aastat pole seda tõstetud. Leedo nõustub, et on meeste ees võlgu ja lubab töötasud üle vaadata. Ta leiab, et riigiga sõlmitud pikaajaline leping annab töötajaile kindlustunde, mis omaette on suur väärtus. Prii riie ja soe söök peale selle.

Pingeid maandab ta maakodus mesilastarude juures. «Nii tore on vaadata: muudkui toovad ja toovad, aga palka ega ametiautot ei küsi,» kiidab Leedo.

Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi sõnul tuleks praamipiletite hinnakujunduse põhimõtted pikema perioodi kohta paika panna.

«Praegu küsib monopoli seisust nautiv laevafirma igal aastal riigilt üha rohkem raha ja meil pole midagi öelda, sest kontrolli raha kasutamise üle pole erafirmas võimalik teha,» nentis ta ja lisas: «Meist keegi ei tea, kui efektiivselt kasutatakse riigilt saadud raha piletihinna allhoidmiseks.»

Küsitud 70 protsendi suurune praamipileti kallinemine oleks linnapea hinnangul saare elanikele löök allapoole vööd ja annaks tagasilöögi kahe saare majandusele. Sellisest otsusest tuleks inimesi tema sõnul teavitada vähemalt pool aastat ette.

Saaremaa Laevakompaniil on Tamkivi sõnul palju kõrge maksumusega põhivara, mille amortisatsiooni saab näidata raamatupidamises lubatud 20 protsendise maksimumiga, ehkki praamid nii ruttu ei kulu. «Seda nutulaulu suurest kahjumist ma eriti tõsiselt ei võtaks,» märkis ta.

Linnapea leidis, et kümneks aastas sõlmitud leping riigi ja laevafirma vahel on tänaseks arengule jalgu jäänud ja praamiliiklus tuleks viia turumajanduse reeglitega kooskõlla. Ta süüdistas laevakompanii omanikku hoolimatuses saareinimeste suhtes, kel puudub valikuvõimalus saarelt mandrile pääsemiseks. Linnapea väitel tekitavad laevakompanii omaniku pidevad kinnisvara- ja luksussõidukite ostud saarel tarbetuid pingeid.