USA rahandusminister Lawrence Summers toonitas taas, et «maailmamajanduse jaoks on kõige vajalikum kodumaisel nõudlusel tugineva kasvu taastumine Jaapanis.»
Euroopa sai meeldetuletuse strukturaalsete reformide soikumisest.
USA-le, mis pälvis küll kiitust rekordilise majandusbuumi ja kõigi aegade madalaima inflatsiooni eest, heideti ette äärmiselt madalat säästude taset.
Valuutade osas õnnestus Jaapanil veenda oma G7 kolleege välja ütlema, et nood jagavad muret jeeni tugevuse pärast. Jaapani kinnitusel ei lase see riigil kiiresti majanduskriisist üle saada ning mullu aitas G7 sarnane avaldus jeeni tugevnemise peatada.
Vastutasuks pidi Jaapani keskpank lubama, et jätkab senist «hüperlõtva» laenupoliitikat, kuni deflatsiooni oht majanduses mööda on saanud -- lühiajalised intressimäärad on praktiliselt nullis püsinud juba peaaegu aasta.
Samuti tuleb Jaapanil jätkata finantssüsteemi reformi ja strukturaalseid ümberkorraldusi. Viimasel kümnendil selle asemel rakendatud stimuleerimiskatsed riigieelarvest on avaliku sektori võla paisutanud 123%le SKTst.
Samas oli G7 ühiskommünikee silmapaistvalt sõnatu Euroopa ühisraha euro osas, mis on esimese aastaga dollari suhtes odavnenud 15%. USA, mille kaubandusdefitsiit on presidendivalimiste aastal rekordiliselt tõusnud, soovinuks G7 ministritelt avaldust euro toetuseks. Euroopa ametnikud aga avaldasid kindlust, et euro tugevneb omal jõul.
«Euro aluseks olev majanduslik potentsiaal on ilmselgelt suurem kui mistahes muul valuutal,» ütles Saksa rahandusminister Hans Eichel. «Kui inimesed näevad, kuidas majanduskasv kiireneb, kajastub see ka euro-dollari suhtes,» jätkas ta.