Lahutus abiellumisest 3 korda kallim

Pärnu perekonnaseisuametit juhtiv Aino Lankots arvab, et 300 krooni iga lahutuse pealt riigile pole sugugi väike summa.

Riigilõiv suurenes tänavu perekonnaga seotud toimingute puhul üksnes nime muutmisel, mille eest tuleb nüüd varasema 400 krooni asemel välja käia 600 krooni.

Perekonnaseisuametis saab abielu lahutada siis, kui paaril ei ole vaidlusi ühise vara jagamise või laste pärast. Seda võimalust kasutab üha rohkem kooseluga ummikseisu jõudnud inimesi.

Kohale tuleb tulla siiski kaks korda ja mõlemal juhul üheskoos: lahutusavaldust sisse andes ja hiljem seda lõplikult vormistades. Vahepeale jääb kuu aega kohustuslikku ooteaega.

Vahel võib aga lahutamine ka pikemaks venida. Näiteks pidi psühholoog Marika (46) külastama ametit neli korda ja vahetama kaks korda passi. Tema abielu kujunes nii lühikeseks, et ta ei jõudnud passigi mehe perekonnanime võtmiseks ümber vahetada. Lahutama minnes pidi ta aga kõigepealt isikutunnistuse abikaasa nimele vormistama, et siis kohe see abielueelse nime peale tagasi muuta, selle eest tuli kakssada krooni riigilõivu maksta.

Tallinna perekonnaseisuameti juhataja Kaarin Kask ütleb, et vahel on targem abielludes oma nime mitte muuta, seda saab hiljemgi teha.

Kõige rohkem on lahutusavalduse toojaid esmaspäeval, on Kask tähele pannud. Kas see on tormilise nädalavahetuse või hoopis pikema elu üle järelemõtlemise tulemus, ei tea.

Viiendik lahutuspaberite toojaist ei tule teist korda tagasi. «Tahaks loota, et suurem osa neist on vahepeal ära leppinud, ehkki jääb ka teine võimalus, et asju hakati klaarima kohtus,» lausub Kask.

Kuni 1995. aastani oli perekonnaseisuametis lahutuse vormistamisel ooteaeg kolm kuud, nüüd võib vajaliku paberi kätte saada kolm korda kiiremini.

Tartu perekonnaseisuameti juhataja Ants Paabut ütleb, et teatud juhtudel oleks tõesti eelnevale elule kriipsu peale tõmmates pikemalt mõelda tarvis. «Aga kui inimesed on juba pikalt lahus elanud, on kiire ja lihtne lahutus nende jaoks õiglane,» leiab ta.

Lahutusavaldust vastu võttev ametnik ei esita tülli pööranud abikaasadele ühtki küsimust stiilis, miks siis ometi nii.

Ehkki vahel, kui näiteks naine tuleb nuttes, kolm väikest last käekõrval, tahaks seda kangesti teha. Eriti kurb on ametnikul vaadata, kuidas laps rõõmustab perekonnaseisuametis üle hulga aja isa kohates.

Mõni lahutaja tuleb samasse majja tagasi veel samal päeval, kuid nüüd juba teise inimesega ja tükkmaad rõõmsama asja pärast. Harvad pole ka juhtumid, kus sama partneriga sõlmitakse abielu teist korda. See näitab, et lahutusega kiirustati.

Kase sõnul tulevad mehed tavaliselt lahutama alles siis, kui uus naine olemas, ja vahel tehakse tähtis käik koguni kolmekesi koos.

Naised seevastu algatavad abielulahutuse enamasti soovist saada suhetesse selgust. Kui üks pool ei tule korduvalt kohale, nagu juhtub sageli joodikutega, peab alustama pikka ja vaevalist kohtuteed.