Ekspert näitab Eesti puudusi

«Ma ei kritiseeri, vaid toon otsekoheselt ja ilustamata välja asjaolusid, mida peaks Eesti ELiga ühinemiseks parandama,» ütles Falcone.

Kuna tegu on kahe kuuga kirjutatud töödokumendiga, mis lekkis ajakirjandusse, ei pidanud Falcone eile võimalikuks seda täpsemalt kommenteerida. Tegu pole kriitikaga, vaid pildiga, milline on Eesti positsioon praegu, võttes arvesse asjaolu, milline ta peaks olema aastal 2003, lausus ta vaid. Falcone'i tööraport on täielikult avaldatud Äripäeva internetileheküljel.

Phare Eesti üksuse direktor Marko Rillo tunnistas, et Falcone'i raport on keskmisest kriitilisema tooniga. «Kõige põhjendatum on ehk see, mis puudutab regionaalarengut käsitlevat osa,» nentis Rillo. Ta lisas, et vajaka jäämistes ei saa otseselt süüdistada Eesti ametnikke. «Euroopa komisjon ise seadis sageli üsna ebareaalsed tähtajad, mistõttu dokumendid tuli valmis teha tähtaja survel.»

Rahandusministeeriumi asekantsler Martin Põder ütles, et stardiraportis väljatoodut ei tule võtta kui etteheiteid. «See on nõustamine,» sõnas ta. «Meil on hea meel, et kauaoodatud euroekspert on kohal ja tegeleb planeerimise ja seadusandlusega seotud probleemidega,» rääkis Põder. Finantsküsimustega tegeleb teine ekspert.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson rääkis, et ehkki tema ministeerium on olnud seadusandluse harmoniseerimises üks tublimaid, takistab euroraha viibimine ka nende kavade elluviimist.

«Meie kogemuse järgi avanevad eurokraanid väga järsku ja proovime selleks valmis olla, kuid me ei saa kooskõlastada dokumente, kuni pole tulnud selleks vajalikke juhiseid,» tõdes minister. «Olen andnud korralduse maanteeametile ja teistele institutsioonidele ülimaks valvelolekuks, sest teedeehituse hooaeg võib lihtsalt enne raha tulekut otsa saada,» lisas ta. Jürgensoni sõnul aitab projekte kiiresti vormistada Pharega koostöö kogemus, sest on teada põhimõttelised nõuded. «Iga teelõigu kohta peab olema range keskkonnaekspertiis, millega hoogsalt tegeldakse,» tõi ta näite.

Põllumajandusministeeriumi valdkonda kuuluv Phare pilootprojekt SPP pidi rakenduma eelmisel aastal, kuid kuna Euroopale on selline programm uus ja neil läks materjalide koordineerimisega kauem aega, hakati rahataotlusi vastu võtma alles detsembris. Maaettevõtjad ootasid kohe-kohe tulevat võimalust juba eelmisel kevadel, ka riigieelarves olid Eesti riigi poolt eraldatud vahendid ootamas.

Põder ütles, et kaasrahastus on riigieelarves näidatud ka sel aastal, kuid tulude poolele euroraha kantud ei ole.

Poolteist aastat tagasi keeras Brüssel kinni euroraha kraanid Poolale. Asjaga tegelenud ametiisiku hinnangul oli peamiseks ettevalmistuseks olnud mobiiltelefoni ostmine koordinaatorile.

Falcone?i raport / suurus 172KB