Kõrgkoolid elavad veel nõukogude Eestis

Tänaõhtusel kabinetiistungil hakkab valitsus arutama kõrghariduse rahastamist.

Äripäeva arvates tuleb kõrghariduse omandamine muuta Eestis tasuliseks. Veendumus, et kõrghariduse eest ei tohi üliõpilastelt raha küsida, on nõukogude ajast pärinev rudiment.

Meie oponendid väidavad vastu, et kõrghariduse tasuliseks muutmine suurendab ühiskonna kihistumist. Ei saa tekitada olukorda, kus kõrgkooli astumine jääb sellepärast ära, et vanematel pole raha laste õppemaksu tasumiseks. Õppemaksu sisseviimise tulemusena tekib jõukamatele inimestele Eestis veel üks privileeg -- kõrghariduse omandamine. Ei ole mingit seost lapse tarkuse ja õpihimu ning tema vanemate sissetuleku vahel. Sellepärast ei ole õige piirata õppemaksu abil vaesematest peredest pärit laste võimalust omandada kvaliteetne haridus.

Toimetus on veendunud, et seda küsimust on võimalik lahendada nii, et lambad jäävad terveks ja hundid saavad söönuks. Eestis tuleb hakata parimatele õpilastele maksma stipendiumi, mis katab vähemalt õppemaksu. Üliõpilastele, kes teevad sisseastumiseksamid teatud tasemel, maksab riik õpperaha. Järgnevatel aastatel sõltub stipendiumi saamine õppeedukusest.

Stipendiumite maksmine võimaldab vältida olukorda, kus vaesemast perest pärit hea õppeedukusega noor jääb rahapuuduse tõttu kõrgharidusest ilma. Samas aitab see kindlasti hoida kokku kõrgharidusele riigieelarvest minevaid summasid, sest kõigi praeguste üliõpilaste tasuta koolitamine ei ole õige. Praegu maksavad nn tasuta kõrghariduse maksude ja riigieelarve kaudu kinni kõik maksumaksjad. Samas on Eestis rida üliõpilasi, kes ise või kelle vanemad peavad lisaks maksude maksmisele tasuma oma võsukese koolituskulud eraülikoolis või avalik-õigusliku ülikooli tasulises õppes.

Kõrgkooli astumise üks eesmärk on saada parem ja tasuvam töökoht. Juba ainuüksi sellepärast on õige, et üliõpilased ise hakkavad hariduse omandamise eest maksma. Samas on ühiskonna seisukohast oluline, et Eestis oleks võimalikult palju kõrgelt haritud inimesi ja sellepärast ei saa riigieelarvest ülikoolidele ja üliõpilastele tehtud eraldisi täielikult maha tõmmata.

Lisaks stipendiumitele tasub rakendada paljuräägitud riiklikku tellimust: riik maksab konkreetsel erialal teatud arvu üliõpilaste eest õppemaksu tingimusel, et nad töötavad pärast kooli lõpetamist kindla aja riigiteenistuses.

Kõrghariduse muutmisel tasuliseks tekib üliõpilaste näol huvigrupp, kes nõuab makstud raha eest kõrgetasemelist teenust. Samas paraneb ülikoolide majanduslik seis ja nad suudavad paremat haridust pakkuda.

Ka Eesti ülikoolides õpetatakse, et tasuta lõunaid ei ole olemas, kuid millegipärast väidab suur osa Eesti poliitikuid, et kõrghariduse omandamine on Eestis tasuta ja nii see peab ka jääma.