Mees kadus koos võltsitud nullidega

Tartu politsei ei ole tänaseni leidnud meest, kes neli aastat tagasi kavandas autofirmas suurpettust, kandes müüja pangaarvele tuhat korda vähem raha kui kokku lepitud.

1996. aasta maikuu viimastel päevadel otsustas Tartus olmeelektroonikaga kauplev firma kontrollida maksekorraldust, mille alusel nad päev varem olid välja andnud 36 000 krooni väärtuses tehnikakaupu -- televiisoreid, muusikakeskusi jne. Pangas selgus, et nimetatud summa asemel oli kauba ostnud firma üle kandnud tuhat korda väiksema summa ehk 36 krooni.

Pangatöötaja, kellega petta saanud elektroonikafirma töötaja rääkis, läks telleri juurde asja kontrollima. Sama telleri juures aga oli täiesti juhuslikult seesama ülekandepettur.

Panga turvatöötaja pidas mehe kinni ja ta toodi politseisse. 29aastase mehe mapist leiti juba tasutud maksekorraldused mobiiltelefonidega kaupleva firma nimele ning kaks 205 000 kroonist tasutud maksekorraldust autofirma nimele. Lisaks oli mapis nahkmööbliga kaupleva firmas välja kirjutatud, kuid veel tasumata arve.

Kontrollimisel selgus, et autofirma arvele oli tasutud 410 000 krooni asemel 410 krooni. Automüüja valmistas aga parasjagu ette kaht tuliuut autot, sest uskus raha ülekandmisesse. Nimelt oli automüüja pangast küsinud, kas nende arvele on laekunud raha, mille peale talle vastati, et on kaks 205kroonist laekumist. Autofirma töötaja aga kuulis sõna 205 ning eeldas, et selle lõpus on ka tuhanded.

Autofirma õnneks ei olnud sõidukid hetkel, kui noormees neile nn tasutud arvega järgi ilmus, veel valmis. Järgmiseks kättesaamistähtajaks oli mees juba politseisse toimetatud.

Pettur Heldur Jaagumanni suhtes algatati viis kriminaalasja, teda süüdistati kelmuses. Paraku pole mees praegu kohtuorganite käes, vaid teadmata kadunud. Kriminaalasi on peatatud, kohust ei ole toimunud ning kindlaks määratud pole ka aega, millal see võiks toimuda.

Tagaotsitav Jaagumannist pole Tartu politseil isegi pilti. Samaväärselt võimalusega, et suli paneb vabaduses toime uusi samalaadseid kuritegusid, võib ta ka Eestist või hoopis siitilmast lahkunud olla.

Möödunud aastal registreeriti Tartu linnas ja maakonnas kokku 225 kelmust, mis moodustavad majanduskuritegudest 63%. 1998. aastal olid vastavad arvud 117 ja 37%, seega on tendents kelmuste arvu pidevale kasvule. Kelmuse eest võib karistada rahatrahviga, arestiga või vabadusekaotusega kuni kolmeks aastaks. Kui kelmusega tekitatakse märkimisväärselt suur varaline kahju, võib süüdlast karistada arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni kuue aastani.

- Tavaliselt on skeem järgmine. Mingist hulgilaost, kauplusest vm ostetakse väikesi koguseid kaupu. Mingi aja pärast sõlmitakse firma ja kliendi vahel krediidileping.

Esimesed kaubakogused, mis krediidi peale võetakse, on küllalt väikesed ning nende eest tasutakse korrektselt. Kaupmeest peaks ettevaatlikuks tegema see, kui korraga tahetakse kaupa viis kuni kümme korda suurema summa eest, sest siis on ülimalt tõenäoline, et klient kaob koos kaubaga jäljetult.

Arvega maksmisel peaks enne kauba kätteandmist alati pangast järgi küsima ning vastuse ka korralikult ära kuulama, sest tihti kasutavad petturid ära reede pärastlõunat, kui inimesed on töönädalast juba väsinud ega ole nii tähelepanelikud. Samuti peaks alati küsima B-kaarti, teadupärast on see kaart, mille väljastab äriregister.

Igasuguse pettusekahtluse korral tuleks kauba kätteandmisega viivitada ja politsei kutsuda. Palju pettusi saab teoks selle tõttu, et hulgifirmad on orienteeritud võimalikult suurele müüginumbrile ja seega ei vaevu oma potentsiaalseid kliente küllalt korralikult üle kontrollima.

Autor: Kadri Palta