Eesti tippjuhid püüdlevad harmoonia suunas

Äripäev palus neljal tippjuhil oma tööstiili iseloomustada. Aluseks võtsime ühelt poolt juhtide jagunemise demokraatliku ja autokraatliku juhtimise pooldajateks ning teiselt poolt spetsialistideks ja generalistideks.

N-ö puhtaid demokraate või autokraate tuleb juhtide seas ette väga harva. Autokraatliku spetsialisti näitena tõid paar tippjuhti välja ASi EE Grupp juhi Toomas Lumani.

Neljast küsitletud tippjuhist kolm rõhutavad, et juhtimises ei saa eelistada demokraatlikku või autoritaarset suunda ? vaja on mõlema kooskõla. Teiselt poolt on enamik veendunud, et juhtimises jääb väheks vaid üldistest juhtimisoskustest.

Kasulikuks peetakse süvateadmisi mõnest erialast ning seda ka juhul, kui juhitav valdkond on muutunud. Kuigi juhid püüdlevad enda kinnitusel selle poole, et olla nii demokraadid kui ka autokraadid, ei paista demokraatlikkus neist alati välja. Vähemasti peavad juhid ennast mõnevõrra demokraatlikumaks, kui see paistab teistele küsitletud juhtidele.

Demokraatlikku juhti iseloomustab oskus ja tahe arvestada alluvate soovitustega. Juhi juhtimisstiili peaks näitama ka see, kui sageli ta tööalaselt vihastab. Juhtide vastused selleteemalistele küsimustele erinesid teineteisest tuntavalt ja annavad teatud pildi sellest, mismoodi nende firmasid juhitakse.

Kui Nõukogude ajal oli tippjuhtide hinnangul eelistatud autokraatlik juhtimisstiil, siis tänapäeval on edu saavutamise eeldus alluvate potentsiaali võimalikult suur kasutamine.

Juhi autokraatlik või demokraatlik käitumine ei olene alati sellest, kas on rahulikum periood ettevõtte juhtimises või on tegemist kiiret otsustamist vajava olukorraga. Ülemuste juhtimisstiil on rohkem või vähem välja kujunenud. Alluvad tajuvad ?autokraatlikuna? sageli juhti, kellel on lihtsalt paha tuju, mitte vajadus viivitamatult tähtis otsus vastu võtta.

Teiste arvamus: demokraatlik generalist; loomuselt autokraat, kes arendab endast demokraati; demokraatliku ja autokraatliku vahepeal, pole oma otsustes väga kindel

Arvamus endast: Pigem demokraat, pigem generalist.

Mida suurem on organisatsioon, seda enam peab juht olema generalist, mitte spetsialist.

Juht võib olla spetsialist, aga peab käituma kui generalist. Autokraat ei tohiks minu arvates üks juht kindlasti olla, samas ei tohiks ta olla ka ?ülevoolav? demokraat.

Juht peab oma tegevusega saavutama organisatsioonis autoriteedi. Kui ta seda ei saavuta, siis pole juhil organisatsioonis sisuliselt midagi teha ? see organisatsioon ei tule temaga kaasa.

Mida tugevam on juht sisuliselt, seda rohkem saab ta võimaldada organisatsioonis demokraatiat.

Oluliselt pole ma oma juhtimisstiili muutnud. Juhitavate organisatsioonide kasvades olen liikunud generalisti ja demokraadi poole.

Millal viimati muutsite oma otsust alluvate soovitusel?

Seitse minutit tagasi.

Millal viimati vihastasite tööalaselt ja mis põhjusel?

Umbes kuu aega tagasi. Vihastamine oli seotud ühe konkursi läbiviimisega.

Teiste arvamus: autokraatlik generalist (2 juhti), pigem autokraatlik kui demokraatlik generalist

Arvamus endast: Demokraatlik generalist.

Olen veendunud demokraat juhtimises. Olen autokraatia ise oma arenguteel läbi käinud ja näinud, et autokraatlikul juhtimisel on olemas lagi ? see võib olla lühiajaliselt efektiivne. Autokraatlik juhtimine tasub ennast ära eelkõige väikeste firmade puhul.

Ma ei ole demokraadiks õppinud, vaid selleks rohkem kui kahekümne juhiks oldud aasta jooksul arenenud.

Millal viimati muutsite oma otsust alluvate soovitusel?

Kergem on vist vastata, millal ma ei muutnud oma otsust teiste soovitusel, kui tegemist oli väärt soovitusega. Alluvate soovitustega arvestamine on loomulik igapäevases juhtimises. Millal ma viimati muutsin oma otsust teiste soovitusel, seda ei oska öelda, kuna ma ei pööra sellele poolele enam tähelepanu.

Arvan, et mul endal ei ole väga palju ideid, see-eest võtan hästi omaks alluvate ideid.

Millal viimati vihastasite tööalaselt ja mis põhjusel?

Detsembri esimesel poolel. Põhjuseks oli nagu tavaliselt alluva lollus ja laiskus.

Teiste arvamus: demokraatlik generalist

Arvamus endast: Nii demokraat kui ka autokraat, nii spetsialist kui ka generalist.

Juhtimise fenomen seisneb autokraatia ja demokraatia vahelises balansseerimises. On asju, mida peab väga demokraatlikult lahendama ja kus tuleb alati lähtuda sellest, et alati võib keegi olla veel targem. Mõnikord aga tuleb inimesed sundida tegema mingeid toiminguid lihtsalt sellepärast, et mina juhina nii ütlen. See on alatine dilemma leadership?i ja management?i vahel.

Pean ennast nii spetsialistiks kui ka generalistiks, spetsialist olemine võib aidata olla generalist. Juhil peab olema oma lemmikvaldkond. Pole võimalik kõigest teada natuke ? see oleks sama, kui inimene oskaks kõiki keeli 30?50% ja mitte ühtegi keelt 100%.

Aastatega on minu kohanemisvõime suurenenud, juhtima olen hakanud paindlikumalt.

Millal viimati muutsite oma otsust alluvate soovitusel?

Täna hommikul. Hea juhi jaoks on teiste soovitus lisainformatsioon.

Millal viimati vihastasite tööalaselt ja mis põhjusel?

Ei mäleta, väga ammu. Viha tekitab mõttekrambi, seda ei või juht mingis olukorras lasta tekkida. Viha reaktsiooniks on tavaliselt kättemaks.

Teiste arvamus: autokraatlik generalist (2 juhti)

Arvamus endast: Autokraatliku ja demokraatliku generalisti vahepeal.

Arvan, et juhtimises tuleb vahetevahel olla demokraatlik ning vahetevahel väga otsustav ja autokraatlik, erinevaid situatsioone tuleb lahendada erinevalt. Juhtida protsesse ja inimesi on päris keeruline, seal ühte valemit kasutada ei saa. Hea juht on see, kes oskab kasutada kõiki meetodeid.

Kui mingis olukorras on vaja väga kiirelt ja selgelt otsustada, siis demokraatia juhtimises ei aita, vaid muutub piduriks.

Samas on asju, mida igal juhul tuleb arutada ja siis on väga hea, kui on palju erinevaid arvamusi. Heal juhil on lisaks generalisti omadustele olulised ka spetsiifilised teadmised.

Aastatega on minu juhtimisstiil muutunud paindlikumaks.

Millal viimati muutsite oma otsust alluvate soovitusel?

Täpselt on raske öelda, see langeb igal juhul viimaste kuude sisse.

Millal viimati vihastasite tööalaselt ja mis põhjusel?

Eile. Vihastamise põhjuseks oli väljaspool ettevõtet toimuv protsess, mis ei kulge terve loogika järgi.