Töötajate koolitamise vastu peaks huvi tundma eelkõige ettevõte ise. Kui ettevõtjad koostöös kohalike tööhõiveametitega leiavad töötute hulgast sobivad kandidaadid, on võimalik nende väljaõpetamine tulevases töökohas tööhõiveameti osavõtul. Samuti on võimalik koolitust osta koolitusfirmadelt, milliste osas kehtivad aga piirangud.
Vastavalt riigikogus 10. veebruaril 1999. aastal vastu võetud erakooliseaduse parandusele ei ole vajalik koolitusasutusel taotleda haridusministeeriumilt koolitusluba, kui väljaõppe maht on kuni 120 õppetundi. Ettevõtetes korraldatava väljaõppe osas piiranguid ei ole, vaja pole ka koolitusluba.
Tööhõiveametitele saabunud ettevõtete soovide järgi vajatakse kõige enam infotehnoloogia, elektroonika jt tippspetsialiste, kelle koolitamine töötute hulgast seaduses ettenähtud aja ja tööturukoolituseks eraldatud rahaliste vahendite piires ei ole realistlik. Seetõttu jääb tippspetsialistide muretsemine ettevõtjate hooleks nende endi vahenditega.
Lisaks koolituskulude tasumisele saavad tööhõiveametid maksta tööturutoetust tööandjale, kes võtavad tööle väiksema konkurentsivõimega isikuid:
- osaliselt töövõime kaotanud invaliidsuspensionäre,
- lapseootel naisi ja naisisikuid, kes kasvatavad alla 6 aasta vanuseid lapsi,
- noori vanuses 16?20 aastat,
- isikuid, kellel on vanaduspensionini jäänud 5 aastat,
- kinnipidamiskohtadest vabanenud isikuid.
Toetus makstakse esimese kuue kuu jooksul palga alammäära suuruses summas ehk 6 x 1400 krooni, järgmise kuue kuu jooksul aga 50% alammäärast ehk 6 x 700 krooni.