Rahandusministeeriumis valmivad pensionireformi kohustusliku kindlustuse sätted on Eesti majandusele kahjulikud, sest ei piira valitsuse plaani kohaselt järgmisel aastal käivitatavate pensionifondide vahendite investeerimist välismaale, ütles eile Helenius.
Kui sundkindlustuseks määratakse seadusega 8 protsenti töötasust, siis tekib Eestis igal aastal investeeringuteks täiendavalt 2,6 miljardit krooni. Vähemalt pool sellest peaks Heleniuse sõnul investeerima Eestisse. «Oleks absoluutne idiotism mitte luua mehhanismi, mis jätaks Eesti pensionifondide raha kodumaale,» lausus Helenius.
Tema sõnul võivad rahandusministeeriumis ette valmistatavate nõuete kohaselt fondihaldurid kogu pensioniraha suunata välismaale, mis jätab Eesti väikesed, aga edukad ettevõtted vajalikest investeeringutest ilma, pihustades fondide vahendid lääne ettevõtetesse. «Poola lubab välismaale investeerida üksnes 5 protsenti pensionifondide vahenditest,» selgitas Helenius. «Soomlaste Nokia edu põhineb suures osas riigi poolt tagatud investeeringutel.»
Pensionifondide raha kasutamisele piirangute seadmine pole võimalik, sest läheb vastuollu Eesti poolt alla kirjutatud Euroopa lepinguga, ütles rahandusministeeriumis sundkindlustust ette valmistava osakonna juhataja Veiko Tali. Nõue, et pensionifondi valitseja peab olema Eestis registreeritud ettevõte, on Tali sõnul piisav garantii vahendite kasutamise kontrollimiseks ning maksimaalne võimalik piirang.
«Ma imestan, et Joakim Helenius julgeb Euroopa lepingust teades oma ideest avalikkusele rääkida,» lisas Tali.
Ühispanga varahalduse ettevõtte juht Loit Linnupõld ütles, et tema ei usaldaks oma raha pensionifondidesse, millel lasub kohustus Eestisse investeerida. «Mina pole valmis mängima Eesti kaardile, kus on 1,5 miljoni elanikuga turg ja kolm korralikku ettevõtet,» selgitas ta.
Linnupõllu sõnul on Heleniuse ettepanek lääne börsispekulantidele, sest rohkem kui 100 miljoni krooni igakuine paiskamine börsile põhjustaks 1997. aastaga sarnase buumi. Tema sõnul on Heleniuse huviks kütta börs üles ja teenida sellest kasu. «Tekiks mõttetu hinnaralli, mis ei vastaks ettevõtete tegelikule väärtusele,» selgitas Linnupõld. «Buum kestaks fondide najal tõenäoliselt varasemast kauem, kuid lõpeks valusama kukkumisega.»
Jürgen Ligi valitsusliitu kuuluvast Reformierakonnast ja Liina Tõnisson opositsioonilisest Keskerakonnast tunnistasid, et näevad võrdset kaalu nii Heleniuse kui ka Tali väidetes, kuid ei oska lõplikku seisukohta sõnastada, sest probleem pole veel poliitikute laudadele jõudnud.
«Pensionireform pole koht riskimiseks,» lisas Tõnisson. «Mina pole nõus, et pensionirahaga kavatsetakse sama hukatuslikku liberaalset lahendust nagu miljoneid kaotanud Hüvitusfondiga.»
Seotud lood
Ajalugu kordub: möödunud aasta 26. septembril esitleti Berliinis intrigeerivaid telefone Xiaomi 13T ja Xiaomi 13T Pro, tänavu, samuti 26. septembril ja samuti Berliinis esitles Xiaomi oma uusimaid telefone
Xiaomi 14T ja
Xiaomi 14T Pro. Viimased uudised
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Hetkel kuum
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Plaanivad Prantsusmaale tehase rajada
Tagasi Äripäeva esilehele