• OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,46%5 725,95
  • DOW 300,37%42 168,16
  • Nasdaq 0,76%18 054,17
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2250,22%38 635,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,47
  • OMX Baltic0,44%265,87
  • OMX Riga−1,01%875,85
  • OMX Tallinn0,11%1 689,26
  • OMX Vilnius0,53%1 020,87
  • S&P 5000,46%5 725,95
  • DOW 300,37%42 168,16
  • Nasdaq 0,76%18 054,17
  • FTSE 100−0,02%8 280,63
  • Nikkei 2250,22%38 635,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,47
  • 03.02.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kõne Lennukilt kestab 40 sekundit

Iga ümbermaailmajahi Lennuk meeskonna liige võib ühes kuus satelliittelefoniga helistada 20 minutit, mis teeb igapäevase kõne kestuseks kuni 40 sekundit.
See raha on jahi eelarves. Rohkem rääkija maksab ise juurde. Nõnda jääb ka vajalikeks laevakõnedeks mõistlik varu, selgitab kapten Mart Saarso. Teadmine, et kodus laabuvad asjad hästi, on meeste vaimsele vormile väga tähtis, põhjendab ta helistamist. Mõistagi ei pea helistama iga päev. Kõneminut Lennukilt maksab 30 krooni, jahi satelliittelefonile Eestist helistamine 130 krooni.
Kapten ise eelistab suhtlemisel e-kirju, nii saab sama raha eest rohkem infot vahetada. Lennukilt meili saatmisel maksab iga täht, ka koolon ja tühik. A4 formaadis tekstilehekülje saatmise eest tuleb maksta ligi 300 krooni. «Seega kodustega pikki kirjandeid vahetada ei saa,» märgib Saarso. Tasuline on ka jahil elektronkirjade vastuvõtmine.
Vastavalt reeglitele on ainult Lennuki kaptenil õigus opereerida laevalt faksimist ja e-posti vahetamist võimaldavate sideseadmetega. Jahil on andmesideks Inmarsat-C süsteem, mille kasutamine eeldab vastavate kursuste läbimist, kuigi tegelikult ei ole selles midagi keerulist. Lennukil peetakse reeglitest kinni ja keegi teine peale kapteni andmesideseanssi ei alusta.
Põhiliselt edastatakse Lennuki satelliidi kaudu teateid jahi asukohast. Ka interneti kodulehekülge uuendatakse sama süsteemi abil, tekst lüüakse arvutisse ja saadetakse elektronkirjana ära. Laevalt otse internetti ei pääse.
Teise satelliidi kaudu käib infovahetus süsteemiga, mis registreerib iga 15 minuti järel jahi parameetrid -- koordinaadid, kurss, kiirus, temperatuurid, edastades need ka koduleheküljele. Samuti saadetakse sellega iga päev kodulehele värsked fotod.
Mobiiltelefone kasutati viimati Madeiral, uuesti jõutakse GSMi levialasse Austraalia põhjarannikul. Ka on Lennukil käsiraadiojaamad, ultralühilaineraadio, avariiraadio.
Saarso sõnul on Lennukil jahi kohta tohutu sidesüsteem. «Siiani pole olnud praktiliselt hetke, mil oleksime sideta. Suur hulk antenne ja elektroonikat köidab sadamates tähelepanu,» lisab kapten.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.10.24, 11:55
Kontrolli, kas sinu ettevõte kuulub Äripäeva TOPi
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele