Koolitajale jäävad näpud

?Kuidas küll võetakse tööbörsil arvele neid, kes töölt omal soovil lahkuvad?? küsib OÜ Vezala tegevdirektor Veera Sobt?ak retooriliselt. Firmajuhti pahandab see, et tema koolitab töötaja, kes siis ei viitsi endale tükitööga leiba teenida ja lahkub omal soovil. Järgmise sammuna läheb vastkoolitatu tööbörsile ja võtab end seal arvele. ?Meilt lahkunu võib teha illegaalset kaastööd konkureerivatele firmadele, aga meie kulutasime tema koolitamisele viis tuhat krooni,? kurjustab Sobt?ak.

Sobivaim variant Vezala jaoks oli see, kui Ida-Virumaa tööhõiveameti Kiviõli filiaaliga sõlmitud lepingu kohaselt koolitati välja 10?15 õmblejat, gruppide umbes 10 000-kroonised koolituskulud tasus tööhõiveamet. Lisaks maksis riik koolitatavatele ka stipendiumi. Nii vabanes riik töötutest ja Vezala sai koolituskuludeta tööjõudu.

Paraku pole koolitusalane koostöö riigi ja õmblusettevõtte vahel jätkunud. Ida-Virumaa tööhõiveameti Kiviõli osakonna juhataja Anu Needo väitel on tal alust arvata, et Vezalal on asja vastu küll huvi, puudub aga tööhõiveameti tellimuse täitmiseks koolitusluba. Needo sõnutsi polegi Kiviõlis praegu ettevõtet, kes riigi rahadega koolitamisest huvituks. Tööhõiveameti kohaliku osakonna teine kunagine koostööpartner OÜ Tarve-Pärl on pankrotti läinud.

Riigi tööturuameti spetsialisti Kalju Kilgi sõnul pole ettevõttel, kes inimesi oma tarbeks koolitab, koolitusluba vaja. Tööhõiveamet võib osta koolitust ettevõttelt, kui selle üheks põhikirjaliseks tegevuseks on koolitamine. Üle 120 tunni kestva koolituse korral ka koolitusluba.

Anu Needo väitel takistab tööhõiveameti tööd kõige rohkem see, et ettevõtjad ei suuda öelda, mis aja pärast millise kvalifikatsiooniga tööjõudu nad tööle võtta tahaksid. Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu ning haridusministeeriumi ühistööna pidi valmima küll ülevaade neist erialadest, mille omanike vastu Eesti ettevõtted huvi tunnevad. Paraku on asi takerdunud raha taha ning kutseharidus ja ettevõtete vajadused jooksevad jätkuvalt eri radu.

Ettevõtjate passiivsus on siin seda imestamisväärsem, et tööandjate ja tööstuse keskliidu küsitluse põhjal on suuremal osal ettevõttest viimase kolme aasta jooksul olnud probleeme tööjõu palkamisel. Kõige kurvem olukord valitseb rõiva- ja tekstiilitööstuses, kus kaadriga on probleeme üheksal juhul kümnest, põhihädaks müügiinimeste nappus. Raskusi on ka metallitöötlemis- ja elektritöödeettevõtteil.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevdirektori Mihkel Pikneri sõnul pole olukord kutsehariduses nii hull, kui arvatakse. Saab ju kutseharidus anda erialal vaid algteadmisi. Seadmete eripära ja keerukuse tõttu tuleb tööjõu lõppkoolitus teha ikkagi ettevõttes, kus töötaja hiljem tööle asub.

Et kutsekoolist kasu on, kinnitab Kiviõlis nii heakorra, transpordi kui kaubandusega tegelev OÜ Elkarin kogemus. Seal võetakse praktikale Kohtla-Järve kutsekoolis õppivaid inimesi ja pakutakse neile sobivuse korral töökohta. ?Peatselt on meile kaks kutsekooli lõpetanud noormeest tööle tulemas,? räägib osaühingu juht Eldur Lainjärv, ?praegu teenivad nad armees aega.?