Turumajandus riigiteenistuses

Justiitsminister Märt Rask leiab, et korruptiivsus Eestis pole praegu riigi funktsioone takistav. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams on jälle püha viha täis, et ametkonnad ei suuda korruptsioonile piire panna. Alljärgnev põhineb vastavate ametitega kokkupuutunud inimeste käest, kes oma nime kirja panduna näha ei soovinud, kuid kes osa ebaausate riigiametnike põhjal teevad järelduse kogu riigiaparaadi kohta.

- Tõenäoliselt suurima altkäemaksukäibega institutsioon. Rääkides korruptsioonist, tuuakse esimese näitena alati liikluspolitseinikud.

Eestis on vähe inimesi, kelle tuttav poleks lubadest ilma jäämise hirmus liikluspolitseinikule altkäemaksu maksnud.

Politseiameti pressibüroo juhataja Indrek Raudjalg tunnistab altkäemaksujuhtumeid, kuid nendib, et neid on raske tuvastada, sest tavaliselt pakub inimene pistist omaenda rikkumise mahavaikimiseks ja pole korrumpeerunud ametniku vahelejäämisest huvitatud.

Altkäemaksujuhtumitega tegeleb politsei sisekontroll, kes keeldub avalikustamast vahele võetud liikluspolitseinike arvu.

Põhiline pistise andmise põhjus on kiiruse ületamine. Kui sõidukiirus on lubatust üle 40 km/h suurem, lõpeb kihutaja teekond Lastekodu tänava komisjoniga, kus määratakse kopsakas rahatrahv.

Lastekodu tänaval kulub kiiruseületajal pikkade järjekordade tõttu pool päeva. Kuuldes, et alluv läheb liikluskomisjoni, annavad firmajuhid patusele arusaavalt pead noogutades vaba päeva. Arvestades aja- ja rahakulu, ei löö paljud liikluseeskirju rikkunud risti ette.

Aasta tagasi peatas politsei kinnisvaraärimehe V., kel polnud lube ega autol kindlustust. Politseinikud pakkusid ise välja, «et äkki teeme kuidagi teistmoodi». V. sõnas, et tal pole raha kaasas. Politseinikud näitasid üles lahkust ning andsid autojuhile tunni, et 1000 krooni kokkulepitud kohta toimetada. «Kui ühe minuti hilined, oleme läinud,» hoiatasid nad. V. oli 50 minutiga kohal ning sõit jätkus.

Pistise suurus sõltuvat ajast. Sügisel, kui nädal aega järjest sajab ning autojuhid ei kihuta, saab rikkumise eest andestust ka tavataksidest väiksema summa eest.

Siiski, mitmed politseinikud, kes kiiruseületajad «jakobsoni» eest minema lasevad, ei taha roolijoodikutelt altkäemaksu võtmisest kuuldagi.

- Riikliku Autoregistrikeskuse töötajate korrumpeerumisega on muuhulgas tegelenud isegi kaitsepolitsei. Senini ühtegi altkäemaksujuhtumit kohtulahendit saanud pole.

Levinumad ebaseaduslikud teenused on juhilubade eksamitulemuste võltsimine ja lubade müümine. Lisaks veel Eestis kehtivatele standarditele mitte vastavate ning «kuumade» (välismaalt varastatud -- toim.) sõiduautode registrisse kandmine.

Lubade ostmine maksab ligi 5000 krooni, selle raha eest on tagatud ka kõik eksamitulemused ning muud vajalikud dokumendid, et ebaseaduslikkust poleks võimalik tõestada. Ausal teel juhilubade hankimine on poole odavam, kuid inimesel on vaja läbida mitu eksamit ning lisaks veel osaleda autokoolis.

Punaste suunatulede vm tehniliste pisiprobleemidega auto arvelevõtmine maksab ca 1000 krooni.

Varastatud autode registreerimine olevat suhteliselt raskelt teostatav, suurem osa autoärimeestest saadetakse sellise murega ukselt tagasi. Samas ei ole see võimatu ning autoärimeestele on teada juhtumid, kus Skandinaaviast või Saksamaalt varastatud autod vuravad ringi Eesti registreerimismärkidega. Väidetavalt esimene ebaseaduslikult arvele võetud auto oli 90ndate alguses Eesti teedele tulnud punane Volvo 740, mis kuulus ühele mõjuvõimsamale eestlasest allilmategelasele.

ARKi Tallinna büroo juhataja Margus Saik tunnistab, et teatud töötajate aususe suhtes on kahtlusi olnud ning sellistel alluvatel on soovitatud lahkuda, kuid hoolimata tehtud eksperimentidest sooviga mõni töötaja vahele võtta, on korruptsioon ARKis jäänud tasemele «naised saunas rääkisid». Juhataja sõnul on ka talle endale altkäemaksu pakutud. «Summadeni pole me kunagi jõudnud,» kinnitab ta. Samas nendib Saik, et ta ise pole altkäemaksupakkumistest politseile teatanud.

- Aasta alguses kaotas Tallinna hooneregister kiirõiendite väljastamise, mis on juba paari nädalaga tekitanud 90ndate algusaegade sarnase situatsiooni, mil kümned inimesed päevas käivad töötajatele altkäemaksu pakkumas.

Aastaid tagasi valitses keskkonnaministeeriumi alla kuuluvas hooneregistris täielik kaos. Ametnikud olid korrumpeerunud, kõik, kel vähegi vaja oli, said raha eest eluasemete müügiks vajaliku dokumendi kiiresti kätte. Põhilised «kliendid» olid kinnisvaramaaklerid, kel tihti sõltus tehingu kiirusest kuu teenistus.

Siis vahetus registris juhataja ning värske registrijuht lõi platsi altkäemaksuhimuratest ametnikest puhtaks.

Kuu aega tagasi otsustas registri juhataja Liilia Mölder, et kahe päeva pärast väljastatavaid kiirõiendeid enam tellida ei saa. Kõikidele jäi kehtima kümnepäevane tähtaeg.

Kiirõiendite väljastamise peatamist põhjendades viitab Mölder uuele riigilõivu seadusele. Tegelikult seadus kiirteenust ei keela ning seda tunnistab ka registri juht.

Mõningase mõttepausi järel nendib Mölder, et tegelikult on asi hoopis selles, et töötajad lihtsalt ei jõua kiirtellimustega tegeleda.

Samas lubab Mölder klientidele vajaduse korral vastu tulla ning õiendi või tõendi ennetähtaegselt väljastada. Äärmiselt vältimatuks situatsiooniks peab ta näiteks seda, kui klient on enne õiendi tellimist juba notari juures tehingu sooritamise aja paika pannud.

Just selline paindlik suhtumine ülemuse poolt annab avaldusi vastu võtvatele ametnikele aluse hiljem korruptsioonis kahtlustatuna öelda, et kliendil oli vaja tõendit ennetähtaegselt.

Kellel aga tegelikult vaja, kellel mitte, seda otsustavad ametnikud pakkumise üle. Kui palju lisateenistust nende taskusse esimese kuuga on juba voolanud, statistika ei näita. Igatahes väidetakse, et libekeelsetel kinnisvaramaakleritel ja mitmetel vara müüa-osta soovinud inimestel on juba õnnestunud ametnikke pehmeks rääkida.

Mölder tõdeb isegi, et töötajate kontrollimine on pikk ja keeruline protsess, mistõttu tuleb tugineda vaid usaldusele. «Me ei tööta ühes suures saalis ja meie tööd ei jälgi kaamerad, kahjuks on registrisse tööle jäänud ka vanu töötajaid,» jätab Mölder altkäemaksu-teema lahtiseks.

- Pärast sügisese pistiseskandaali järgset paarikuulist ehmatust on korruptsioon äriregistris väidetavalt taas lõkkele löönud.

Revisjon äriregistris on läbi, ümberkorraldused tehtud ning spionaazh ametnike tegevuse osas lõppenud. Äriregistri tegemistega hästi kursis olev isik ütles veel mõni päev tagasi, et «jälle võtavad altkäemaksu edasi».

Peamiselt võetakse pistist ettevõtte kande muudatuse kiirema vormistamise eest. Raha eest võetakse ka kõikvõimalikke dokumente, mille esitamise tähtaeg on juba möödunud.

Teoreetiliselt on korruptsioon taas võimalik, kommenteeris justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviir. Alati tuleb arvestada inimfaktoriga, kuid meie oleme teinud kõik, et korruptsiooni poleks, lisas ta.

Mitmete allikate sõnul on äriregistris loodud erinevalt paljudest teistest ametitest pea täiuslik pistisesüsteem, milles põhilised kaastegelased on konsultatsioonifirmade esindajad.

Raha võetakse küll ka eraisikutelt, kurva näoga ettevõtjatelt, kes suudavad registritöötajale selgitada, miks on mingit toimingut tarvis teostada registri reglemendist üle astudes. Kandeotsuse kiirendamise puhul algab pistisetaks äriregistri endise töötaja sõnul 500 kroonist. Sõltuvalt ametniku töökoormusest ning «kliendi» usaldusväärsusest võib summa küündida tuhandete kroonideni. Pool aastat tagasi õnnestus Äripäeva ajakirjanikul peibutada registritöötaja kiiremale kandeotsusele 1500 krooniga.

Lõviosa altkäemaksudest saavat aga äriregistri töötajad riiulifirmasid asutavatelt konsultatsioonifirmade esindajatelt, kes on võitnud registritöötajate täieliku usalduse. Kui ärimees ostab riiulifirma, siis on tal tavaliselt tuli takus. Tihtipeale pole tal aega või viitsimist oodata kuu või kaks kande muudatust.

Konsultant pakub välja kiirema variandi -- maksa riiulifirma hinnale 5000 krooni otsa ja saad paberid kahe nädalaga. Registritöötaja saab oma võimu kasutamise eest 1000 krooni, ülejäänu läheb konsultandile.

Väidetavalt elatab osa konsultatsioonifirmasid end just altkäemaksust üle jääva rahaga, kuna tihe konkurents sunnib riiulifirmade hinda alandama. Mõne aasta taguse ajaga võrreldes on riiulifirmade marginaal vähenenud osaühingu müügilt kaks korda.