Ühendriikide keskpank seisab raskete valikute ees

Möödunud ööl kergitas Föderaalreservi (Fed) vabaturukomitee vastavalt finantsturgude ootustele baasintressimäära tõenäoliselt 0,25 protsendi võrra. Peamisi intressimäära tõstmise eesmärke on ohjeldada inflatsiooni ja jahutada majandust.

Intressitõusu vajalikkuse USAs on põhjustanud inflatsioonitaseme tõus, siseriikliku tarbimise kasv ja välismaise majanduskeskkonna paranemine, tööjõupuudus, palgakulude suurenemine ning madal säästuharjumus.

Lisaks tarbijahindade kasvust tingitud inflatsioonilisele survele on viimasel ajal üha enam mõju avaldama hakanud kütusehindade tõusust tingitud inflatsiooni kasv.

Lisaks makromajanduslikule keskkonnale peab Föderaalreserv oma otsustes tõsiselt arvestama finantsturgudel toimuvaga. Kui USA finantsturgudel peaks midagi juhtuma, ei saa Ameerika enam arvestada uute välismaalt tulevate rahavoogudega. Pigem on oodata sel puhul välismaise raha kiiret pagemist Ühendriikidest.

Seega tahab Fed piirata inflatsiooni, kuid tekitamata seejuures ebastabiilsust finantsturgudel. Enamus analüütikuid peab Reutersi ja Bridge'i korraldatud arvamusküsitlustel võimalikuks 0,25protsendilist intressitõusu, üksikud ka 0,50protsendilist tõusu.

Fedi esimehel Alan Greenspanil on harjumus tõsta intresse 0,25 protsendi haaval, ehk käia kaasas inflatsioonikasvuga. 0,50protsendine hinnatõus võiks ennetada edasist inflatsioonikasvu, kuid samas kutsuda esile ?oki finantsturgudel.

Intressimäära tõus toob endaga kaasa rea liikumisi finantsturgudel -- võlakirjade tulusus tõuseb, tekitades võlakirjahindade languse; aktsiaturgudele mõjub intressitõus lühiajaliselt negatiivselt; dollar muutub veelgi atraktiivsemaks välisinvestoritele, kuna intressivahe võrreldes jeeni- ning eurohoiustega kasvab.

Lisaks Fedi eilsele ja üleeilsele koosviibimisele koguneb täna Euroopa Keskpanga Nõukogu, kes hakkab samuti arutame intressimäärade võimaliku muutmise üle.

Eurotsooni suured majandusriigid, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, vajavad hädasti madalaid intresse majanduskasvu toetamiseks. Väiksemad, nagu Iirimaa (tarbijahinnaindeksi kasv 3,9%), Taani (3,1%) ning Hispaania (2,8%), on samal ajal hädas majanduse ülekuumenemisega ning on huvitatud intressimäära tõstmisest.

Peaaegu kõigi ELi bloki liikmete probleem on kõrge tööpuudus, mis pärsib majanduskasvu ja millele intressimäärade tõstmine veelgi hoogu annaks.

Euroopa intressimäärade tõstmise poolt räägib dollari suhtes odavnenud euro ning kõrged kütusehinnad, mis võivad importida inflatsiooni. Euroopa Keskpanga üks põhiülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Seda saab ta teostada eeskätt läbi intressimäärade tõusu.