Ujuv aed ookeanis

Madeira saar Atlandi ookeanis on inimestele jumala poolt kingituseks saadetud maapealne paradiis.

Hiiumaast tublisti väiksem Madeira saar võlgneb oma tekkeloo looduse kapriisile -- laavapursetele. Tardunud laava, basaltkivid ja kaljud -- nendest koosnebki kokkukägardatud paberilehte meenutav maalapike. Saart kaunistavad valged majakesed, mis, nagu hiljem selgub, on valitsuse määruse kohaselt kõik punaste katustega. See vastuvõetud otsus peab Madeira kujundama ilusaimaks saareks ilma peal.

Saarel asuvaid mägesid lõhestavad järsuseinalised kaljulõhed ja siksakilised jõesängid, mis kulgevad kõik otsekui ämblikuvõrgu niidid saare keskosast mereni. Üksnes kohati on rannaäärsed alad lamedamad ja saare loodeosas enam inimsõbralikud. Seetõttu on ka ainsa lennuvälja maandumisrada väga lühike ja seegi poolenisti mere kohale vaiadele ehitatud.

Madeiral on kordumatu ja omapärane loodus ning seal on mitu kliimavööndit. Sestap ei tasu imestada, et ajal, mil üks külvab, lõikab teine saaki. Mägedes on udune ja jahe, sademeid viis korda rohkem kui pealinnas Funchalis ning subtroopilistel rannikualadel, mida mäed põhjatuulte eest varjavad. Sinna ongi peamine elu koondunud. Kõik päikesepoolsed mäeküljed on terasside abil astmelisteks põldudeks ja peenardeks vormitud, iga vähegi viljakandev maalapike ära kasutatud. Head saaki saadakse tänu lihtsale ja targale niisutussüsteemile: piki mäenõlvu on sadade kilomeetritena rajatud tsemendist kanalid, kuhu suunatakse mägedes sadav vesi ning juhitakse see siis alla põldudele. Juba 100 aasta vanust süsteemi hoiavad korras saare väga lugupeetud kodanikud -- levandero'd. Et kanalite kõrval kulgevad hooldatud toredad jalutusrajad, siis on agaramate turistide seas väga populaarsed nn levanda-matkad. Just neid radu pidi käies näebki kõige paremini mägede, jõeorgude ja kuristike ilu. Käia võib omapäi või grupiga -- giidiga on ehk huvitavamgi.

Kuna temperatuuri kõikumine nii ööpäevas kui ka aastaringselt on ookeanisaartel väike, loob see eeldused selliste puude, taimede ja lillede kasvuks, mida mujal praktiliselt polegi.

Igalt poolt maailmast on Madeirale toodud ning istutatud kõike ilusat ja haruldast, mis siin on tänulikult juurdunud ja paljunenud. Kõik õitseb lopsakalt, kaua ja värvirikkalt, muutes saare aasta läbi tõeliseks lilleaiaks -- alates mäerinnakutest, teeäärtest, parkidest ja promenaadidest kuni eramute väikesi aiakesi kaunistavate kirevate lillepeenardeni. Orhideed, need saare kõige tüüpilisemad lilled, rõõmustasid oma mitmevärviliste ja -kujuliste õitega silmi nii peenardel kui maitsekates rõdukastides. Lisaks supitaldriku suurused lumivalged kallaõied või meetrikõrgused sõnajalad, paradiisililled, asalead või karikakraid. Küll ei kasva aga saarel seeni ning kohalikud armastavad naljatamisi öelda, et Madeira seened kõlbavad söömiseks vaid korra elus...

Sama suur elamus on põhjamaalase jaoks Madeira viinamarjakasvatus ning nendest kuulsate madeira veinide tootmine. Sajandivanused veinitootmiskogemused on loonud soliidse aluse kvaliteedile. Õige madeiralane ei alusta oma söömaaega enne, kui on väikeste lonksukestena ära joonud klaasikese (25--50 grammi) poolkuiva Verdelhot või kuiva Serciali. Toidu juurde, milleks on klassikaliselt tomatisibulasupp ja kalapraad, käib kergem malvaasia.

Vaatamisväärsustest pakub enim elamusi Madeira müstilisel kaljurannal asuv maailma kõrguselt teine merekalju Cabo Cirao («pööra ümber») oma peaaegu vertikaalse 580 meetri kõrguse seinaga. Romantiline on veel looduslikult kaljudest vormitud rannaäärne bassein Camara de Lobos («hüljeste kamber»). Kuigi hülgeid enam pole, püüavad pilku kirevad kaluripaadid ja rannaäärsed elamud, mida käis 50. aastail imetlemas sir Winston Churchill.

Turiste meelitab ka sügav maaliline mägedevaheline Nunnade org koos endise kloostriga. Orgu rajati esimene autotee alles viiekümnendate aastate lõpus.

Kuulus on ka mägedes asuv Santana kirik, mille juurest alla linna sõidetakse umbes kaks kilomeetrit erilises iidses korvkelgus.

- 1 Portugali eskuudo (PTE) on 8 Eesti senti. Üks eskuudo koosneb 100 sentaavost. Metallraha on suurustes 50 sentaavot ja 1, 21/2, 5, 10, 25, 50 ja 100 eskuudot. Paberraha on suurustes 100, 500, 1000 ja 5000 eskuudot. Uued 1-, 5- ja 10eskuudosed mündid on kollased ning need võivad segi minna vananenud müntidega. Pöörake sellele tähelepanu.

- Raha on kõige targem vahetada lennujaamas, kus teenustasu on sõltumata summast 500 eskuudot (ca- 40 kr). Ka rahavahetuspunktides ja pankades võetakse teenustasuna tihti kindel summa, mitte protsent vahetatava summa pealt. Seega on kasulik korraga rohkem vahetada.

- Saarel on kasutatavad kõik peamised rahvusvahelised krediitkaardid.

- Ajavahe Eestiga on -2 tundi.

- Madeirale pääsemiseks Eesti kodanik viisat ei vaja.

- Saarele võib kaasa viia 200 sigaretti või 50 sigarit, 1 liitri kanget alkoholi ja 2 liitrit veine.

- Autorent on suhteliselt kallis ning autoga sõitmine äärmiselt ohtlik madeiralaste anarhistliku sõidustiili tõttu. Hinnad algavad 400--500 kroonist ööpäev, juht peab olema vähemalt 21aastane ning rahvusvaheline luba peab olema vähemalt aasta vana. Autot rentides pöörake tähelepanu kindlustustele, sest need arvestatakse tihti eraldi juurde. Paljudes kohtades nõutakse 25 000--35 000 (ca- 2000--2800 kr) eskuudo suurust tagatist.

- Tee ääres hääletada pole mõtet, sest hääletamisest ei teata Madeiral midagi.

- Ookeani ujuma minnes jälgige hoiatavaid silte või lipukesi, et te ei peaks võitlema ülisuurte lainetega või tulema veest välja veriste varvastega. Harjutage end mõttega, et Madeiral puuduvad korralikud liivarannad ning jahedamate ilmadega ujuma minna ei saa.

- Madeira portveinid maksavad üle 1000 eskuudo (ca- 80 kr), lauaveinide hinnad algavad 350 eskuudost (ca- 28 kr). Kohalik rahvusjook on tuliveest, meest ja sidrunimahlast segatud poncha.

- Hea teeninduse eest on kombeks anda 10% jootraha.

- Reisile minnes võtke kaasa soe sviiter või jakk jahedate õhtute jaoks, botased mägedes ronimiseks ning kerge vihmakeep.

- Golfisõpradele pakub huvi Campo de Golfe nimeline golfiväljak, mida peetakse Euroopa maalilisemaks ja põnevamaks. Lõppenud aastal valmis uus 27auguline golfiväljak.

- Praadide hinnad algavad 2000 eskuudost (ca- 160 kr). Kui hästi otsida, saab maitsva prae odavamalt Funchalist Rua de Carreira tänavalt.

espada- -- roog süvamere kalast, mille maitsvat ja õrna liha osatakse pakkuda sajal erineval moel

espetada- -- loorberivardas ja loorberitulel küpsetatud loomaliha

- suur saare- ekskursioon 640 kr

- linnaekskursioon 260 kr

- Nunnade org 260 kr

- Ehe Madeira 570 kr

- Levada 330 kr

- kindlasti tasub sõita tobbogan'- iga (korvkelk), tavalise marsruudi pikkus on kaks kilomeetrit

Autor: Ingeborg Trofimova