Võluvits, mis toob rikkuse Eestisse

Enne uue tulumaksuseaduse jõustumist kõlanud debattidega kinnitati arusaama, et Eesti vajab välisinvesteeringuid ja seetõttu on hädavajalik kohendada või kohandada vastavad seadused, mis tõstaksid välisinvestorite huvi siia investeerida, ning mille tulemusel luuakse juurde uusi töökohti, millega omakorda suurenevad ka muude maksude laekumised.

Tulumaksuseaduse muudatusega soovitigi esitada väljakutse välisinvestoritele tulla Eestisse, sest siin saab olema soodne kliima raha paigutamiseks.

1. jaanuarist jõustunud uus tulumaksuseadus võib kahtlemata kujuneda üheks positiivseks hoovaks majanduse elavdamisel ja peaks looma eeldused investeeringute liikumiseks paremini rahastatud maailma regioonidest Eestisse. Tulumaksuseaduse lähemal uurimisel selgub aga, et seaduse ülesehitusel ei ole siiski siiralt järgitud põhimõtet soodustada välisinvesteeringute juurdevoolu. Eestis ettevõtet omavat ja selle kaudu investeeringut teostavat investorit nähakse eelkõige suure petturina, kelle eesmärk on maksude Eesti riigile maksmata jätmine.

Kehtiva tulumaksuseaduse eelnõu menetlemiseks ja vastuvõtmiseks oli ajalimiit piiratud, ning seetõttu on seaduseelnõu saanud vähe lihvi ja on äärmiselt kohmakalt loetav, veel enam, seadus jätab võimaluse ka seaduses kirjapandu mitut moodi tõlgendamiseks.

Nii püütakse § 10 («Madala maksumääraga territoorium») lõigetes 1 ja 2 lahti kirjutada madala maksumääraga territooriumi mõiste, kuid sama paragrahvi lõige 3 lükkab selle kõik ümber ja sätestab, et olenemata lõigetes 1 ja 2 sätestatust koostab valitsus nimekirja territooriumidest, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks.

Tulumaksuseaduse § 22 lg 1 lisab juurde tingimuse, et lisaks §-s 10 toodud madala maksumääraga territooriumile peab seal asuv juriidiline isik tulu maksustamisel olema Eesti residentide kontrolli all.

Asja peaks kokku võtma § 41, mis käsitleb väljamakseid, millelt peetakse kinni tulumaks. Selle paragrahvi lg 11 kohaselt peetakse kinni tulumaks madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule (§ 10) Eesti residendile osutatud teenuse eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3), kuid juba ilma nõudeta, et madala maksumääraga territooriumil asuv juriidiline isik oleks Eesti residentide kontrolli all. Ka on 11 lõike sõnastus arusaamatult kohmakas.

Korrektsem sõnastus kõlaks nii, et tulumaks peetakse kinni madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (§10) poolt Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§29 lg 3). Seaduse ülesehituse käsitlusest jääb ikkagi arusaamatuks, milline on madala maksumääraga territoorium ja mida siis mitteresidentide puhul maksustatakse: kas mitteresidentide tulu või nende tulu saavutamiseks Eesti residentide poolt tehtud kulu?

Seadusandja, jättes võimaluse tõlgendada seaduse sätteid mitut moodi, seab ettevõtjad olukorda, kus tuleb tööle võtta vastava eriala spetsialiste, et mitte jääda ametnike meelevalda. Kui seda peetakse tulumaksuseaduse muudatusega täiendavate töökohtade loomise võtmeks, siis annab veel kaua oodata, millal tulevad sellised investeeringud, mille tulemusel luuakse uued töökohad.

Seaduseelnõu koostaja on maininud, et eelmist tulumaksuseadust oli tema kehtestamise algusest (01.01.1994) parandatud 32 korral. Ka hetkel kehtivat seadust tuleb hakata koheselt parandama ja täiendama, sest võib arvata, et praegune olukord on peatanud paljude firmade välislepingute täitmise ning muidugi kõige tähtsam on see, et oleks täidetud tema esialgselt kavandatud võlujõud -- välisinvesteeringud Eestisse.

Ma ei ole mingil määral uuenduste ja reformide vastane, vaid need eesmärgid, seda enam seadused, peaksid olema koostatud ja kirja pandud üheselt ja selgeltmõistetavalt.

Autor: Peedu Zeiger