Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baasintresside tõus tõi Eesti Pangale arvestuslikku tulu
USA föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga otsus tõsta baasintresse tõi kaasa pikaajaliste võlakirjade hindade tõusu, mistõttu Eesti Pank sai oodatud kahju asemel hoopis tulu.
Intresside tõusu korral tavaliselt fikseeritud intressiga võlakirjade hinnad langevad.
Baasintresside tõusu ootuses langesidki jaanuaris suurema osa dollari- ja eurovõlakirjade hinnad. Möödunud nädalal tõstiski USA föderaalreserv keskseid intressimäärasid 25 baaspunkti võrra, millele Euroopa Keskpank vastas samuti 0,25 protsendilise intressimäärade tõstmisega.
'Nii euros kui ka dollaris oodati intresside tõstmist kuni 50 baaspunkti võrra. See tõus arvestati võlakirja hindadesse sisse juba mõne nädala eest,' ütles Hansapanga võlakirjaturgude spetsialist Allan Marnot, põhjendades turu käitumist. 'Tegelikkuses tõsteti intresse oodatust vähem.'
Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Henn Oit lisas, et baasintresside tõus ei pruugi alati kaasa tuua laenuintresside tõusu. 'Kui baasintresse liigutatakse õigel ajal ja õiges ulatuses, siis see vähendab inflatsiooniootust,' selgitas ta. 'See tähendab intressitasemete langust ja toob seega kaasa võlakirjahindade tõusu.' Seetõttu tõi baasintresside tõus Eesti Pangale näiteks kolmapäeval hoopis 11 miljonit krooni arvestuslikku kasumit.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?