Lepingus on kohti, mida mõlemad pooled peavad seedima, ja kohti, kus pooled peavad olema kompromissialtid, ütles ASi Tallinna Prügila nõukogu esimees Charlie Viikberg. Ühelt poolt peab Tallinn Viikbergi sõnul arvestama SKP äriliste huvidega, teisalt peab linnale olema vastuvõetav tulevikus kujunev prügiladustamise hind.
Mullu kevadel toimunud rahvusvahelisel konkursil pakkus SKP Recycling AG & Co prügi ladustamise tariifiks 445 krooni tonni kohta, mis on praegusest ligi kolm korda kõrgem.
Viikbergi sõnul ei ole lõplik hind siiski fikseeritud, sest seda kujundavad paljud lisategurid, nagu laenuintressid ja ehitushinnad. «Hinnas pole me kokku leppinud, kuid see ei tohiks algselt pakutust palju erineda,» nentis ta.
Pooled üritavad lepingu sõlmida nii kiiresti kui võimalik, ent Tallinnale peavad selle tingimused olema optimaalsed, märkis Viikberg.
SKP Recyclingi kõrgetasemeline delegatsioon oli Eestis kolm päeva, ainuüksi reedel kestsid vaidlused kaheksa tundi.
Tallinn jõudis linnapea Jüri Mõisa eestvõttel pärast pooleaastast kemplemist SKPga jaanuari keskel kokkuleppele, et see taotleb 15 protsenti kasumit investeeringutelt. Varasem vaidlusi tekitanud plaan nägi ette 15protsendilist kasumimarginaali ettevõtte aastakäibelt.
Autor: BNS
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Viimased uudised
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele