Euroliit tõstab kinnisvara hinda

Praegu on Eestis vaid kümmekond kinnisvaraobjekti koguväärtusega paar miljardit krooni, mille vastu Euroopa investorid huvi tunnevad.

Atraktiivsemateks peetakse Kawe Plazat Vabaduse väljakul ja Ühispanga portfelli kuuluvat endise Tallinna Panga hoonet Roosikrantsi tänaval. Investorid on aga juba otsapidi Eestis ja tunnevad huvi, kinnitavad kinnisvaraärimehed.

Euroopa rahalaeva hoiab praegu tagasi Eesti kõrge poliitiline ja geograafiline risk. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga vähendab poliitilist riski tunduvalt.

Mida lähemale liitumisläbirääkimistes jõutakse, seda suurem on tõenäosus, et konservatiivsed, miljardite dollarite suuruste investeerimisportfelliga Euroopa pensionifondid ja muud kontsernid Eestis asuva kinnisvara poole kiikama hakkavad.

Kuna Balti riike käsitletakse tihti ühe riskiastmega regioonina, siis kandub huvi mitte ainult Eestisse, vaid ka Lätti ja Leetu.

Nii vähemalt arvavad siinsed kinnisvarafirmad, kes selleks valmistudes investeerivad üha kallinevasse kinnisvarasse sadu miljoneid kroone.

Lootuses, et pidev majanduskasv, investeeringute mahu suurenemine ning intresside langemine kergitavad kinnisvara hinda kümneid protsente, plaanitakse rajada ka uusi kontoreid, peamiselt Baltimaadesse, et äratada tulevastes investorites usaldust oma mastaapsuse ning turuosaga Balti regioonis.

Kolm aastat tagasi rajas Eesti ühe suurema turuosaga kinnisvarafirmasid, Veskimöldre elamuprojekti arendav Arco Vara kontori Riiga.

Firma nõukogu liige Hillar-Peeter Luitsalu tunnistab, et Euroopa Liiduga liitumine oli välisesinduse rajamisel üks olulisemaid tegureid. «Ega niisama vist väliskontori tegemisel suurt mõtet pole,» leiab Luitsalu. «Kui aga tulevad investeerimisfondid, siis peaks kinnisvarafirmal ikka terve Balti turg hõivatud olema,» sõnab ta.

Kontor Riias läks maksma ligi miljon krooni, firmaomanike rõõmuks hakkas see ennast ise ära majandama juba poole aasta pärast. Tänaseks on jõutud tänu üksikutele suurematele tehingutele kasumisse. Ka Leedus on Arco Varal juriidilise isikuna äri olemas, kuid kontori avamine leiab Luitsalu sõnul aset tõenäoliselt järgmisel aastal.

Kinnisvarahindamise turul ligi veerandit turgu hõlmava, Eesti nelja suurema kinnisvarafirma hulka kuuluva Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Janno Rokk lubab, et lähema aasta-poolteise jooksul plaanib ka Pindi Lätti kontori rajada.

Viie aasta perspektiivis ei pea Rokk võimatuks Leedu esindust. Pindi idee on Euroopa finantsinvesteeringute vahendamine, sest investoril on mugavam pidada läbirääkimisi ühe firmaga, kes on esindatud kõikides Balti riikides.

Pealegi suudab kõigi kolme riigi turuga kursis olev ettevõte koostada investorit huvitavate objektide kohta koondpaketi Eesti, Läti ja Leedu vingematest investeerimisobjektidest.

«Investeeringud tulevad,» on Rokk kindel. Koos liitumisläbirääkimiste edenemisega peaks langema ka laenuintressid, sest Eesti usaldusväärsus üha kasvab.

Rokki hinnangul võivad laenuintressid kukkuda veel dekaadi esimesel poolel 5--6 protsendini. See annab aga tõuke kinnisvarahindade jätkuvale kallinemisele, mis Rokki sõnul võib olla isegi kolmekümneprotsendiline.

Kinnisvarahindade kolmandikulist tõusu ootab ka Ameerika päritolu kinnisvaraärimees, mitusada miljonit krooni Eesti kinnisvaraärisse investeerinud ASi Ober Haus juhatuse esimees Paul Oberschneider.

Oberschneideri arvates tõusevad hinnad nii palju juba kahe aasta jooksul. Kui Balti riigid saavad Euroopa Liitu, tähendab see, et majandus areneb, siis eeldatakse, et hinnad tõusevad, seletab Oberschneider õhinal. Intresside langus on majanduse arengu tulemus ning poliitiline ja geograafiline investeerimisrisk muutub madalamaks, väidab ta.

Nii Lätis kui ka Leedus kahte kontorit omava Ober Hausi juhi sõnul lõid nemad harukontorid enne kui Euroopa Liit «kuumaks» muutus. Samas tunnistas ta vaid kuu tagasi, et ettevõte on oma investeerimis- ja laienemisstrateegia paika pannud suuresti Eesti ja Euroopa Liidu ühist tulevikku arvestades.

Ajakirjanduses jõuliselt Euroopa Liidu vastu sõna võtnud Itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni tõstatas nädal tagasi toimunud pressikonverentsil küsimuse: «Kui me läheme Euroopa Liitu, siis miks peab Helsingis, mille ilu ei ole suurem Tallinna omast, maksma kallima elamispinna ruutmeeter 50 000--70 000 krooni, kuid Eestis umbes 20 000 krooni?»

Seega usub ka maailmakogemustega mees, et suure ja võimsa liiduga ühte heitmine annab õige ajastuse korral võimaluse teenida suurt kasumit.

Rahvusvahelise investori strateegiast investeerida Balti riikidesse sadu miljoneid kroone võib eeldada, et kinnisvarafirmadel on õigus ja euroinvesteeringud kinnisvarasse tulevad.

Investeeringute suunamist Balti poole usub ka Soome keskkonnaministeeriumi vanemnõunik, kinnisvara hindade ja investeeringute analüüsile spetsialiseerunud Kari Matikainen. Liiduga liitumine lisab vaid usaldusväärsust ja suured Euroopa firmad võivad tõesti hakata Eestisse ja edasi Lätti-Leetu investeerima, ütleb ta.

Matikainen peab ainsaks probleemiks siinse turu väiksust.

«Mõelge, kui sakslased investeerivad teie turu ühte sektorisse näiteks kasvõi 100 miljonit marka, mis on nende mõistes väike raha, siis hakkaks Eesti turg neist sõltuma,» räägib ta.

«Sakslastel on potentsiaali osta ära pooled Eesti kinnisvaraobjektid. Nii aga võivad nad turuhinnad üles lüüa, mis tähendab kohalikele tootjatele suuremaid tootmiskulusid ja väiksemat kasumit,» hoiatab spetsialist.

«Kui elevant istub oma tagumikule, mille alla jääb hiir, siis elevant vaevu tunneb seda, kuid hiir on surnud,» võrdleb Matikainen.