Euroopa Liit võib nõuda kütuseaktsiisi kiiret tõusu

See võib kandidaatriik Eestile tähendada senisest hoogsamat kütuseaktsiisi tõusu.

Mitmes Euroopa Liidu (EL) töödokumendis on välja pakutud minimaalse bensiiniaktsiisi määrana 450 eurot tuhande liitri kohta (7,04 krooni/liiter) seni kehtiva 287 euro (4,49 krooni/liiter) asemele. Sel puhul oleks 95E liitri hind üle 13 krooni. Eesti kütuseaktsiisiseaduses on sätestatud järkjärguline üleminek ELi liikmetele kohustuslikele miinimummääradele, praegu on maks 3,5 krooni bensiiniliitrilt ja peab jõudma järgmise aasta lõpuks 4,3 kroonile.

«Olenemata sellest, mida meie siin arvame, nemad võivad seda teha,» ütles eile riigikogu liige Kristiina Ojuland. «Ajakirjanduse ja kuluaariinfo põhjal on see idee siiski vaid lobitöö faasis.» Tema sõnul ei ole välistatud, et küsimus veebruaris algaval ELi valitsustevahelisel konverentsil lauale ilmub.

Eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei sõnul nõuab selline direktiiv kõigi 15 liikmesriigi konsensust.

Kristiina Ojulandi sõnul on ELi keskmisest madalam autokütuse aktsiis Kreekas ja Portugalis, kes on suutnud selle välja kaubelda madalama elatustaseme tõttu, samuti väikeriigis Luksemburg.

Koalitsiooninõukogu esimees Andres Tarand ütles, et kui EL peaks oma minimaalseid aktsiisimäärasid praegusest veel kõrgemale tõstma, saaks Eesti kindlasti klausli, et meie hinnad sama kõrgeks ei lähe. «Aga peale selle võivad meil turgu valitsevad kütusefirmad iga kell omavahelisi hinnakokkuleppeid teha,» märkis ta.

Euroopa naftatööstuse assotsiatsiooni Europia esindaja Guy Loup-Motte märkis detsembris peetud ettekandes, et tõelise ELi ühisturu kujunemiseks oleks vajalik energiamaksude allapoole suunatud harmoniseerimine. «Kuid ühe direktiivi eelnõu pakub energiamaksude miinimumi järk-järgulist tõstmist,» tõdes ta. Loup-Motte ütles, et kõrgelt maksustatud tooted on ka pettusealtid, ELis kütuse hinnale lisanduvad 100--300protsendised maksud ja kütuseliikide erinevad maksumäärad sunnivad pettuste ja kuritarvituste ärahoidmiseks tülikatele administratiivmeetmetele.

Möödunud aastal laekus Eesti riigieelarvesse planeeritud mootorikütuse aktsiisist vaid 75,7 protsenti ehk 1,15 miljardit krooni, kuigi autode arv samal ajal kasvas. Aasta lõpus valminud seadusemuudatuse seletuskirjas nimetab rahandusminister Siim Kallas vähese aktsiisilaekumise peapõhjusena keemiliste ainete maksuvaba sissevedu ja nende kasutamist kohapeal kütuse segamiseks. Seadusemuudatus peaks tõkestama segamise 1. juulist, maksustades kütuse segamiseks sobilikud ained. Sel aastal kavatseb riik koguda 1,774 miljardit krooni kütuseaktsiisi ehk mullusest poole rohkem.

Praegu on uut aktsiisitõusu oodata detsembris. Andres Tarandi sõnul võidakse hakata ses osas midagi ümber vaatama kevadel seoses uue eelarve tegemisega.