Illegaalse programmi kasutamine ei tohi olla põhjus arvuti konfiskeerimiseks

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon on mures väikeettevõtluse tuleviku pärast olukorras, kus igapäevaselt võime meedia vahendusel lugeda ja kuulda järjekordse väikeettevõtte karistamisest halduskorras suurte rahatrahvidega ja arvutite konfiskeerimisega illegaalse tarkvara kasutamise eest.

Karistus põhineb autoriõiguseseadusel, mille paragrahvid näevad ette trahvimäärad ühe illegaalse programmi kasutamise eest 7500--100 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni, kusjuures arvutid võivad kuuluda konfiskeerimisele.

Eesti ettevõtlusmaastikul annavad tooni väikeettevõtted. Ühele väikeettevõttele määratud trahv, millele lisandub kõigi arvutite, kus asus kas või üks illegaalne programm, konfiskeerimine, on suunatud sisuliselt ühe tegutseva väikese ettevõtte, riigi maksumaksja likvideerimisele. Kui ettevõtte majandustegevusest sissetulekute saamisel on ainus töövahend arvuti ja see konfiskeeritakse, siis võetakse ettevõttelt võimalus tegutseda oma tegevusalal, milleks ta oli asutatud. Kaob võimalus saada majandustegevusest kasu isegi selleks, et maksta riigile kohtu poolt määratud trahv.

Ettevõttel kaob motivatsioon edasi tegutsemiseks. Ja kui ettevõttel puudub muu väärtuslik vara, siis ei ole võimalik selle vara arvelt nagunii trahvinõude rahuldamine, sest arvutid kui töövahendid on konfiskeeritud.

Kui seadus näeb ette karistuse illegaalse arvutiprogrammi kasutamise eest, siis ei ole õige konfiskeerida arvutit. Kui autojuht ületab kiirust või plaadimängijal mängitakse illegaalset plaati, ei kuulu auto või plaadimängija konfiskeerimisele. Seega ei saaks ega tohiks kuuluda konfiskeerimisele ka arvuti kui ettevõtja töövahend õigusrikkumise toimepanemise vahendina.

Põhiseadus sätestab, et omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Tiigrihüppe programm võib olla üldistes huvides, milleks konfiskeeritud arvutid suunatakse. Kuid kas on üldistes huvides väikeste, hästifunktsioneerivate ettevõtete tegevuse lõpetamine, töökohtade kaotamine? See on küsimus, millele seaduseloojad peaksid mõtlema. Riik oma karistuspoliitikaga illegaalsete arvutiprogrammide kasutamise eest on tekitamas väikeettevõtluse väljasuremise olukorra. Kontrollitavaks on sattunud just väikeettevõtted.

Autoriõiguseseadust on küll muudetud ja trahvimäära minimaalne suurus on 7500 krooni kuni 100 000 krooni ühe illegaalse arvutiprogrammi eest, kuid ettevõtjate assotsiatsioon leiab, et vaatamata sellele on trahvi ülempiir 100 000 krooni, kuid kokku mitte üle 500 000 krooni ühe illegaalse arvutiprogrammi eest, põhjendamatult suur ühe väikeettevõtte jaoks, eelkõige juhul, kui sellega kaasneb arvutite, võib-olla ka kõigi arvutite konfiskeerimine.