Ülo Toomsalu • 9 veebruar 2000

Valitsus valmis ümberasunutele hüvitist määrama

Valitsusliit tahab järgmisel nädalal riigikogus läbi suruda seaduse, mille alusel saab 1941. aastal Saksamaale ümberasunutele ja nende järeltulijatele tagastada Eestisse maha jäänud maju ja kortereid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nii üürnike ja omanike vahel kui ka Toompeal kired lõkkele löönud eelnõu seadustamine pole veel kindel, sest osa koalitsioonisaadikuid ei soovi kaasa aidata sadade uute sundüürnike juurdetekkimisele.

Teravalt kunagise omandi tagasiandmisele vastanduv opositsioon võib taas kasutusele võtta venitamistaktika, milleks annavad hea võimaluse Rahvaliidu fraktsiooni eelnõu kolmandale lugemisele tehtud 100 omavahel konkureerivat parandusettepanekut.

Eelnõu järgi kuulub tagastamisele või kompenseerimisele nende Saksamaale lahkunud isikute õigusvastaselt võõrandatud vara, kes olid seisuga 16. juuni 1940 Eesti kodanikud. Valitsuse lähtekohaks on põhimõte, et selliseid inimesi ja nende pärijaid tuleb kohelda võrdselt teiste kodanikega.

Justiitsminister Märt Raski sõnul on 1941. aastal Saksamaale läinute varale esitatud ligi 200 taotlust. 'Subjektide ringi laienemine 200 võrra ei löö veel Eesti riigiorganeid jalust maha,' tõdes Rask, kelle sõnul pole omandireformi ühe kõige raskema küsimuse juures võimalik kõiki rahuldavaid otsuseid langetada.

Lisaks baltisakslastele lahkus 1941. aastal juba Nõukogude Liidu okupeeritud Eestist ka arvukalt eestlasi. 'Mulle sisaldab see eelnõu eeskätt riigiõiguslikku küsimust, kas suudame ellu viia põhiseaduses ette nähtud võrdse kohtlemise printsiipi,' ütles reformierakondlane Kalev Kukk. Tema sõnul on vaja lõpetada määramatus, kus aastaid on külmutatud kõik tehingud ümberasujate varaga. Paljudel üürnikel peaks edaspidi tekkima võimalus erastada oma korter, tõdes Kukk.

Et välistada pettusi ja vara üleandmist inimestele, kellele see enam kui poole sajandi eest hüvitati, esitasid kolmikliidu fraktsioonid eelnõule eile mitu parandust. Erinevalt algsest ei ole enam uute varataotluste esitamine lubatud, lisaks on ette nähtud kontrollmehhanism topeltkompenseerimise välistamiseks.

Eelnõu rünnanud opositsioonisaadikute väitel on vara tagastamise läbisurumiseks survet avaldanud nii Saksa suursaatkond kui ka president Lennart Meri.

Selline varade üleandmine tähendaks nii põhiseaduse, omandireformi aluste seaduse kui ka inimeste õiguspärase ootuse printsiibi rikkumist, kinnitas Janno Reiljan riigikogu Rahvaliidu fraktsioonist. Tema sõnul võtab riik selle seadusega varalised kohustused, mis jäävad maksumaksjate kaela. Keskfraktsiooni aseesimehe Küllo Arjaka väitel avab seadus tee tuhandeteks võimalikeks omandipettusteks ja varitehinguteks.

Hetkel kuum