Kas Tallinna haiglad tuleks viia ühtse juhtimise alla?

Linnavalitsuse ideoloogilist lähenemist ma pooldan, arvan, et midagi peab ühtse juhtimise alla viima. Tegelikult tuleb linn ringiga tagasi vana juurde -- 1970. aastatel oli meil ühtne raamatupidamine, ühtsed limiidid. Tegelikult peaks ka täna olema Tallinnal ühtne juhtimine -- linnal on ju suur ja võimas tervishoiuamet, esmalt peaks vist andma sellele ametile suuremaid volitusi tervishoiuküsimusi koordineerida ja plaanipäraselt arendada.

Arvan, et ühtne juhtimine tuleb kõne alla, aga protsess peaks olema läbi mõeldud. Kõigepealt peaks olema teada, kui palju ja mida tahame muuta, kuhu tahame jõuda. Selle protsessi pikkus on minu arvates 5--10 aastat. See, nagu praegu asi käib, et tuleme kokku, anname määruse ja juunist on siis üks ühtne Tallinna kliinikum -- kõige suurema lugupidamisega Ants Leemetsa vastu leian, et see on absurd.

Tallinna haiglate töö ümberkorraldamine eesmärgiga suurendada nende efektiivsust on kindlasti kiiduväärne mõte ja see on kindlasti ka Tallinna linna kohustus. Ootame huviga, et linn ka meid tutvustataks lähemalt oma kavaga.

Kui linna poolt tehtud analüüs tõepoolest tõestab, et sel moel on võimalik süsteemi toimimise efektiivsust parandada, siis on haiglate ühtse juhtimise alla viimine ratsionaalne. Kui täiulik meil see süsteem ka poleks, alati on võimalik seda ühel või teisel moel paremini tööle panna. Kogu eelnev jutt puudutab linna haiglaid, riigihaiglad ei kuulu kindlasti sellesse konteksti, mida Tallinna linn võiks vaadelda sihtasutuse Tallinna kliinikum osana. Riigihaiglate osas pole Tallinna linn ministeeriumile ka vastavat ettepanekut teinud, kuid millegipärast olid need ära toodud koos Tallinna haiglatega ühes nimekirjas, mis ilmus kolmapäevases Eesti Päevalehes. Ministeerium ei vaatleks neid kaht asja ühes kontekstis.

Tallinna tervishoiusüsteem vajab juba ammuilma korrastamist. See on esimene vajadus -- et ei tehtaks topelttööd haiglates. Ja kui seda asja ühtselt juhitaks, siis ega see kõige halvem mõte polegi. Esmatasandi arstiabi peaks olema laialt kättesaadav, aga spetsialiseeritud abi, mis on väga kallis, võiks tõesti olla diferentseeritud. Osa haiglaid võiks olla pikaraviasutused, kuhu intensiivselt töötavad haiglad saaksid pärast ravi oma haiged saata. Onkoloogiahaigla, psühhiaatriahaigla jt taoliste haiglate töö ümberkorraldustega ei muutu, see jääb ikka samaks.

Rootsi ekspertide uurimus peaks valmima kevadel ja tõesti oleks hea, kui Tallinn seoks end selle projektiga. See oleks viimase aja suuremaid saavutusi ning keegi ei saaks enam süüdistada, et meie ise teeme mingeid projekte oma subjektiivsete eelistustega.