Pärnu linnavõimud soosivad Pärnu Sadamat

Pärnu volikogu esimees Väino Linde, volikogu liige Kadi Viira, linnapea Andres Sooniste ja abilinnapea Taimi Vilgas püüavad (vt ÄP, 08.02.) tõestada, et linnal on Pärnu Sadama üle täielik otsustusõigus!

Volikogu otsusega 18. 06. 1998 kinnitati kogu akvatooriumi valdajaks AS Pärnu Sadam, mille aktsiakapitalist kuulub linnale 38%. Teised Pärnu jõe alamjooksul tegutsevad äriühingud Reldor, Japs, Permare, Pärnu Laevatehas, Pärnu Kalur Holding jt jäeti õiguse ja võimaluseta formeerida sadamat, kuivõrd nende sadamate juurde ei ole võimalik kooskõlastada akvatooriumi -- kogu veeala on kinnitatud Pärnu Sadamale. Firmade taotlused on volikogul tänaseni läbi vaatamata. Akvatooriumita pole aga mis tahes sadama tegevus võimalik.

Tallinna ringkonnakohus tunnistas 15.12.1999 Pärnu volikogu otsuse akvatooriumile valdaja määramisest seadusevastaseks. Kohus tegi volikogule ettepaneku asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus.

ASi Pärnu Sadam valduses olev sadam on Pärnu jõe alamjooksul üks teiste sadamate kõrval. Akvatooriumi ainuvaldamise õiguse andmine talle kahjustab teiste samal alal tegutsevate äriühingute huve.

Oleks loogiline, et jõe alamjooksul on sama palju sadamaid, kui on erinevaid, ühele või teisele isikule kuuluvaid sadamate eksisteerimiseks vajalike rajatiste ja ehitistega maa-alasid, mille juurde sadamaseaduse järgi kooskõlastatakse akvatooriumid. Nii tuleb teistegi jõe alamjooksul paiknevate sadamate juurde kinnitada akvatooriumid.

Pärnu Sadamale kui nn sissesõidukanali ainuomanikule on antud õigus koguda kanalimaksu. Kanalimaks annab aastas tulu vähemalt 10 miljonit krooni, sellest peaks jätkuma hooldustööks ja investeeringuiks. Firma on seni investeerinud põhiliselt väikesadamaketiga seotud mereturismi arendamisse.

Volikogu esimees, riigikogu liige Väino Linde sõidab juunist 1999 Pärnu Sadama liisitud Volvo S40ga, teenides nii väidetavalt linna kui Pärnu Sadama aktsionäri huve, linn kui omanik pole aga teeninud sentigi kasumit.

Meie ettepanek: ohutu laevaliikluse korraldamine jõe alamjooksul peab olema munitsipaalvõimu kohustus ja seda peaks koordineerima Pärnu lootsiteenistus ning sadamakapten. Akvatooriumi valdaja peaks olema firma, mis kuuluks 100% linnale ja oleks kõigi konkureerivate äriühingute suhtes neutraalne.

Pärnu jõgi on avalik veekogu, mis peab olema kõigi jaoks vabalt kasutada. Kanalimaksust laekuvat raha tuleks kasutada kõigi Pärnu linna elanike, mitte ainult ühe äriühingu või ärimehe huvides.