Veokiomanikke ähvardab rahatrahv

Autojuhi töö- ja puhkeaja arvestust saab pidada vaid Eestis taadeldud sõidumeerikuga. Eestis sõidab tuhandeid rahvusvahelistel vedudel töötavaid veokeid, millel taatlus puudub ja mille omanikke ähvardab kuni 25 000kroonine trahv.

Eesti sisestel vedudel muutus sõidumeerik kohustuslikuks tänavuse aasta alguses. Koos sellega muutus kohustuslikuks ka meerikutele Eestis tehtud taatluse läbiviimine.

Rahvusvahelistel vedudel kasutatud veokitel on rahvusvahelistest eeskirjadest tulenevalt sõidumeeriku nõue kehtinud juba varem.

Ligikaudu kolmveerandi sõidumeerikute müügi ja paigalduse turu omanik Eestis Parkli HLi juht Heino Liivak ütleb, et nende firma on seitse aastat tahhograafe paigaldanud. Neid autodele paigaldades on sõidumeerikute kontrolldiagrammid viidud vastavusse rahvusvahelistele nõuetele. Selle kohta on meerikutel peal ka vastav kleebis, mida on seni välismaal alati aktsepteeritud.

Nüüd nõutakse Eesti oma taatlusprotsessi läbiviimist, mille järel tuleb meerikule paigaldada Eestis kehtestatud taatluskleebis. Liivaku hinnangul on Eestis praeguseks paigaldatud juba ca 10 000 tahhograafi. «Ma ei kujuta ette, et need võetakse autodelt maha ja saadetakse kusagile taatlema. Autod on mõeldud selleks, et nad teevad tööd, mitte selleks, et neil on tahhograaf maas ja nad ootavad kuni seda taadeldakse,» lausub Liivak.

Standardiameti metroloogia akrediteerimise osakonna peaspetsialist Aili Võrk viitab seadustele ning ütleb, et taatlema peab kõiki aparaate, mis on mõõteseaduse järgi taatluskohustuslikus alas. Sõidumeerik kuulub sellesse kategooriasse ja taatlemata meeriku kasutamise eest on juriidilisele isikule rahatrahv kuni 25 000 krooni.

Praegu paigaldatavate sõidumeerikutega probleeme ei ole. Õigus meerikute taatlemist läbi viia on Eestis suurimat turuosa omaval Kienzle meerikuid müüval Parkli HLil endal. Suuruselt teise sõidumeerikute importija Exan ASi Veeder-Root meerikutele teeb taatlust Metrosert Tartu.

Tänavu oma kütuseveokitele sõidumeerikud paigaldanud ASi Flexar hulgimüügijuht Urmas Kivimägi kinnitab, et meerikute taatlemisega probleeme ei tekkinud. Sõidumeeriku müüja andis kaasa meeriku taatlust tõendava dokumendi, mis on autojuhil võimalikul kontrollimisel esitamiseks alati kaasas. Samuti on meerikul peal taatlustempel.

Taatlemata sõidumeerikute kasutajate õnneks on kontroll meerikute taatlemise kohta Eestis peaaegu olematu. Seadusemuudatusega pannakse kontrolli kohustus tehnilise järelvalve inspektsioonile.

«Oleme teinud kõik, et tahhograafid oleksid vastavuses Eestis kehtiva mõõteseadusega. Meie taga seisab vaid üks asi -- me ei suuda teha järelvalvet, kuid selle jaoks ei ole meile ka mitte sentigi raha eraldatud,» kurdab standardiameti direktori asetäitja Viktor Krutob, kellel pole võimalik palgata ühtegi inspektorit järelvalve teostamiseks. Kui liikluspolitsei praegu maanteedel autosid kontrollides taatlustemplite vastu huvi ei tunne, siis ei tee seda kontrolli Krutobi sõnul keegi.

Aili Võrk standardiametist suudab ette kujutada veel ühe teoreetilise situatsiooni, kuidas saab taatlemata meeriku kasutamisega vahele jääda: veoki omanik on sundinud autojuhti üle ettenähtud tööaja töötama ning juht teeb avarii. Kohtus aga selgub, et sõidumeeriku lehti ei saa menetluses aluseks võtta, kuna need pärinevad mõõtevahendist, mis on taatlemata. Sellisel juhul jääb auto omanik karistamata töö- ja puhkeaja seaduse rikkumise eest, kuid saab trahvi taatlemata meeriku kasutamise eest.

Võrgu ütlusel on taoline kontrollimatuse olukord tekkinud, kuna mõõteseaduse järgi on kontroll pandud ministeeriumidele ja nende haldusalas olevatele ametitele. «Tähendab, kui kõik tegelevad, siis ei tegele mitte keegi,» lausub Võrk. Olukord muutub mõõteseaduse uute muudatustega, millega on kontrollimise kohustus pandud tehnilise järelvalve inspektsioonile. «Sellega kaob olukord, kus karistused on seaduse järgi ette nähtud, kuid pole teada organisatsiooni, kellele võiks seaduserikkumisega vahele jääda,» räägib Võrk.

Seadusemuudatused ootavad arutamist valitsuses.