Kütuse hind poob ettevõtjat

«Nii järsk bensiini hinna tõus on meeletu ja kui see jätkub, tuleb tõsiselt kaaluda äri jätkamise mõttekust,» ütles Kadarbiku talu peremees Ants Pakk, kelle sõnul pole suure konkurentsi tingimustes võimalik köögivilja hindu ühegi sendi võrra tõsta. Taluniku hinnangul on tegu kartellikokkuleppega, sest bensiinimüüjad lepivad hinna tõstmises omavahel eelnevalt kokku.

Eile tõstsid suuremad autokütuse jaemüüjad bensiini hinda 25 sendi ja diislikütuse hinda 15 sendi võrra.

Paki sõnul on viimase aasta jooksul diislikütus kallinenud tema joaks täpselt kaks korda. Kui möödunud aastal ostis ta ahjukütust sisse hulgihinnaga 2,4 krooni, siis nüüd maksab liiter juba viis krooni. Iga järgnev autokütuse ja elektri hinna tõus vähendab Kadarbiku talu tulu. «Elame veel tänu väga intensiivsele tööle, aga kui kaua?» küsis ta.

Rahvusvaheliste autovedude organisatsiooni juhatusse kuuluv veondusfirma KMV juht Heiki Oro ütles, et vedajad töötavad juba ammu alla omahinna, sest aasta jooksul on kütuse hind tõusnud nende jaoks sada protsenti. Eelmise aasta märtsis ostis ta seda hulgi sisse hinnaga 3,45 krooni liiter, nüüd aga tuleb välja käia 6.90 liitri eest.

Teenuse hinda on vedajatel Ohu sõnul väga raske tõsta, sest turul on tihe rebimine töö pärast ja «alati leidub mõni firma, mis vanade veokitega sama töö odavamalt ära teeb».

Leiburi tegevdirektori Ants Promanni sõnul üritab firma hinnasurvele vastu pidada nii kaua kui võimalik ja viimasel kolmel aastal samal tasemel püsinud leivahinda mitte tõsta. «Analüüsime olukorda ja teeme prognoose ning seejärel otsustame, mis ette võtta, aga eks kulusid tuleb kärpida igal juhul,» lausus ta.

Äripäeva analüütik Tõnis Oja, kes jälgib toornafta hinna kõikumisi maailmaturul, ütles, et kütuse hind pidanuks Eestis tõusma koguni 50 sendi võrra. «Esmakordselt jagasid kütusefirmad hinnatõusu tarbijaga pooleks,» märkis Oja.

«Me pole saanud tänavu hinda tõsta samavõrra, nagu on suurenenud meie kulutused kütuse sisseostul,» tunnistas ka Shell Eesti müügijuht Riina Aamissepp, kelle sõnul on bensiini hinna tõus toimunud osalt ettevõtte kasumi arvelt.

Esimesena tõstis eile kütuse hinda Statoil Eesti. Firma peadirektor Epp Kiviaed avaldas kartust, et bensiini hind on jõudnud väga tundliku tasemeni. Ta ei välistanud hinnasõja puhkemist ja selle tulemusel mõnes piirkonnas ka hinna tagasi tõmbamist, nagu juhtus eelmise hinnamuutuse järel.

Kiviaia sõnul opereerib Statoil Eestis juba alla planeeritud kasumimarginaali.

Nafta hinna kasvutrend maailmaturul aga jätkub. Kiviaed avaldas lootust, et valitsus vaatab üle aktsiisipoliitika ja leiab võimaluse maksu alandamiseks. Praegu tuleb ühelt bensiiniliitrilt tasuda aktsiisi kolm ja pool krooni, koos käibemaksuga saab riik aga ühelt liitrilt endale 4,1 krooni.

Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles, et valitsusel on tõepoolest lähiajal plaanis aktsiisipoliitika üle vaadata. Viimastel aastatel on mootorkütuse aktsiis tõusnud vastavalt 1996. aastal kütusefirmade esindajatega kokku lepitud graafikule. «Aga kuna nüüd on ümbritsev keskkond muutunud, tuleks ehk ka see aktsiis koos teistega uuesti üle vaadata,» nentis ta.

«Kahtlemata mõjutab bensiini ja diislikütte kallinemine kõigi tarbekaupade hindu,» tunnistas Vaarik.

Selle aasta inflatsiooniks on valitsus prognoosinud 4,5 protsenti ja sellesse on autokütuse hinnatõus Vaariku kinnitust mööda sisse arvestatud. Praeguse seisuga selle ületamist veel ette näha ei ole, aga mis saab aasta lõpuks, ei osanud Vaarik öelda.

Ajal, mil kuurordid ja populaarsed puhkuserajoonid alustavad ettevalmistusi suviseks hooajaks, sunnib pidev bensiini kallinemine ameeriklasi oma suviseid reisplaane muutma, kirjutab internetiväljaanne ABC News.

Pidev kütuse hinna tõus suurendab analüütikute sõnul suurte tööstusriikide survet Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioonile (OPEC), et toodangumahtusid tõstetaks. Samas arvavad analüütikud, et kui OPEC survele järele annab ning toodangut järgmistel kuudel suurendab, ei jõua see bensiini hindu suveks veel mõjutama hakata.