Ehkki valitsus on lubanud sel aastal maksukoormust mitte tõsta, võib eelarvepuudujääk sundida juba poolest aastast kehtestama üle-eestilise mootorsõidukimaksu ja aktsiisi rasketele kütteõlidele, kirjutab Äripäev.
Kuigi rahandusministeeriumi üheks olulisemaks eesmärgiks oli möödunud aastal riigi 2000. aasta tulude ja kulude tasakaal, tunnistab valitsus Rahvusvahelisele Valuutafondile IMFile esitatud majanduspoliitilises memorandumis, et ei suuda siiski eelarvedefitsiiti vältida.
Valitsus lubab IMFile, et riigi kulud ei ületa tulusid rohkem kui miljardi krooniga. Eelarvedefitsiidist 440 miljonit annavad riigiasutuste eelmisest aastast ülekantud kulud ja 310 miljonit krooni välislaenud. Seega arvestab memorandum kuni veerandi miljardi krooni suuruse maksude alalaekumisega. Rahandusministeeriumi asekantsleri Ülle Lõhmuse sõnul püüab riik esmajärjekorras tõhustada olemasolevate maksude laekumist. «Jaanuari laekumisi vaadates võime loota, et uued maksud päevakorda ei tule,» lausus Lõhmus. Siiski pakub valitsus IMFile kahte uut maksu, millega eelarvet ähvardavat puudujääki katta. «Kui vaja, hakkavad need maksud kehtima teisel poolaastal,» kinnitas Lõhmus. Esimese võimalusena sissetulekuid suurendada näeb valitsus üleriigilist automaksu, mille kehtestamist on ka varem korduvalt kaalutud.
Varem tehtud prognooside järgi võib automaks tuua eelarvesse lisatulu üle 200 miljoni krooni aastas. Praegu kehtib mootorsõidukimaks kohaliku maksuna Tallinnas, kus keskmise sõiduauto omanik peab maksma 500 krooni aastas. Teiseks võib valitsus aasta keskel maksustada aktsiisiga rasked kütteõlid. 'Selle sammu peame varem või hiljem niikuinii astuma, seda nõuab euroliit,' ütles Lõhmus. Tema sõnul näevad Euroopa Liidu direktiivid ette raskete õlide aktsiisi tõstmist 20 sendini kilo kohta.«Kohe seda maksimummäära pole kindlasti plaanis rakendada,» lisas ta. Valitsus lubab Rahvusvahelisele Valuutafondile, et eelarvedefitsiit jääb sel aastal 1,25 protsendi piiresse SKPst. Oodatavat majanduskasvu arvestades tähendab see, et riigi kulud ei tohi tulusid ületada rohkem kui miljardi krooni võrra.
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele