Mustad prillid röövivad öörahu

Küllap on paljud tuttavad olukorraga, mil masendavad mõtted igapäevaelu ja töötegemist segama hakkavad.

Enese halvustamise väljendid: «Ma ei saa hakkama, ma olen käpard ja loll. Ma olen inetu ja paks. Kõik on läbi, midagi ei tule välja,» tiirlevad peas, enesetunne halveneb ning tahtmine asja parandada on väga väike.

Psühhoterapeut Andres Adams ütleb, et hingeelu häiretest tekkiv depressioon on reaktsioon kaotusele. Depressioon võib tekkida, siis kui inimene kaotab midagi enesele tähtsat.

Sageli vallandavad depressiooni lähedase inimese, materiaalsete väärtuste, sotsiaalse positsiooni või kasvõi unistuse kaotus. Kurvameelne meeleolu annab märku, et miski ei paku rahuldust või midagi on puudu. Tühja ja masendunud tunde võib tekitada näiteks töö, mida tehakse ilma igasuguse huvita ainult raha pärast.

Ajakirjade Ärielu ja Spordileht väljaandja Donatas Narmont ütleb, et igal inimesel on oma harjumused pingete maandamiseks ning tema pühendab iga vaba minuti spordile. «Näiteks kaks tundi pidulikul vastuvõtul olla on minu jaoks suurem pinge kui kaks tundi joosta. Kui ma mõni päev jooksma ei lähe, hakkab südametunnistus kohe piinama.» Samuti meeldib Narmontile action-filme vaadata. «Seal saavad halvad ja kurjad teenitud karistuse, mida tahaks ka elus näha.»

Kui teil on üks neljast tunnusest, siis on teil arvatavasti depressioon:

- Kurb ja masendunud meeleolu.

- Energiapuudus -- pidev väsimus, ei viitsi ega taha midagi teha.

- Miski ei huvita enam: ei suhted lähedaste inimestega ega hobid.

- Elurõõm kaob. Sõprade naljad ei aja enam naerma, aga kurvad tunded tulevad kergesti. Millegi üle rõõmustamiseks peab pingutama.

Depressiooniga võivad kaasas käia:

- Töövõime vähenemine.

- Tujutus, mida kurvameelne ise ei pruugigi tajuda või peab seda halli ilma süüks.

- Söögiisu kadumine või vastupidi.

- Seksuaaltungi vähenemine.

- Unehäired. Öösel läheb uni ära, hommikuks pole inimene välja puhanud.

- Keskendumisraskused. Raske on end kokku võtta, et produktiivselt mõelda. Tundub, et mälu on halb, sest asjad ununevad pidevalt maha.

- Süütunne. Ennastsüüdistavad ja pessimistlikud mõtted.

- Enesetapumõtted.

- Mõelge läbi, mida tuleks oma elus muuta või ümber hinnata. Inimene tunneb elust rahuldust, kui ta elab oma soovidega kooskõlas, st teeb seda, mida tahab. See ei ole üleskutse teistega vastuolusid otsida, kuid kui teha liiga sageli valikuid põhimõtte «ma pean» ja «ma ei tohi» järgi, siis nüüd on aeg mõelda: »Mis mulle meeldib?» ja «Mida ma tegelikult tahan?»

- Tooge varem huvi ja naudingut pakkunud asjad oma ellu tagasi.

- Kui peresuhted on korrast ära, võtke midagi ette nende parandamiseks.

- Püüdke kinni oma liialdatult äärmuslikud mõtted. Näiteks kui kasvõi mingi tühine asi viltu läheb, siis võib tunduda, et kõik on nässus. Oma automaatseid negatiivseid mõtteid ära tundes saate ka jälile, kuidas teie depressioon üldse tekkida saab. Äärmuslik hinnanguline mõte võib kaasa tuua liialdatud tundereaktsiooni. Selle asemel saab mõelda adekvaatselt: «Nässus pole mitte kõik, vaid ebaõnnestus see konkreetne asi.» Korrigeerides oma negatiivseid hinnanguid, mahendame ka oma tundeelu.

- Ärge süüdistage ennast, vaid püüdke mõista seoseid -- missugused valikuid viivad selleni, et asjad lähevad nii, nagu te ei taha. Iga mõistetud seos on samm oma olukorra parandamise suunas.

- Koostage endale depressioonist lahtisaamiseks realistlik ja positiivne plaan.

- Kui vea parandamine ei õnnestu esimese korraga, ärge heitke meelt, vaid proovige uuesti.

- Sügavast depressioonist ülesaamiseks saab abi perearstilt, psühhiaatrilt, psühholoogilt või psühhoterapeudilt.

- Antidepressandid aitavad kriitilisest ajast sujuvamalt üle saada. Näiteks on töökoha kaotus tugev hoop enesehinnagule, aga masendununa on raske uut tööd leida. Ravimid aitavad luua parema meeleolu ja enesehinnangu, mis tuleb uue töökoha leidmisel kasuks. Koos uue ameti leidmisega kaob ka depressiooni põhjus.

- Depressioonis olles end analüüsides on suur oht sattuda enesesüüdistuste puntrasse ja avastada järjest uusi vigu, sest kogu elu paistab läbi mustade prillide. Psühhoterapeut aitab analüüsida depressiooni põhjusi ning üle saada psühholoogilistest takistustest, mis ei lase elust rõõmu tunda. Psühhoterapeudiga saab rääkida nii elu- kui ka hingemuredest: millal me mustad prillid silmadele tõmbame, mis ei lase neist lahti saada ja kuidas neist ikkagi vabaks saab.

Autor: Eha Laanepere