Ülekuulamine Koeru moodi

Homme toimub väikeses Koeru kultuurimajas suur folkkontsert, millega tähistatakse Eesti vabariigi aastapäeva ning ühtlasi ka punaarmee sünnipäeva.

Omapärase ja ainulaadse ürituse taga on ettevõtlik naisterahvas Thea Kristal, kes on järjekindlalt sarnaseid kontserte korraldanud ning loobumise mõtteid tal veel peas ei ole.

Nii korjabki ettevõtlik daam esinejad juba neljandat korda kokku ning nüüd ei kahtle enam keegi, et asjal on jumet ja tulevikku.

«Olen ise omal ajal folkkontserditest täit mõnu tundnud ja seal omi laule laulnud ning ühel hetkel tahtsin midagi sarnast ka Kesk-Eesti publikule pakkuda. Folk elab ju kusagil tudengikeldrites oma vaikset elu või siis toimub ühtteist Tartus, Viljandis ja Tallinnas, kuid väikestes maakohtades on selline muusikastiil täiesti tähelepanuta jäänud,» põhjendab Kristal just väikese maakoha valikut sellise omapärase ürituste sarja korraldamiseks.

Esimesel korral, 1996. aastal ei osanud publik Kristali sõnul asjast midagi erilist ette arvata, kuid kokkuvõttes jäid kõik ikkagi Anne Adamsi ja Peeter Randma poolt pakutavaga rahule. Kristal otsustas ürituste sarja korraldamist jätkata.

Teisel ja kolmandal korral lisandus järjest enam uusi lauljaid ning värsimeistreid. Kohale tulnud arvukas rahvahulk viis Kristali mõttele, et nüüd pole enam mõtet asja pooleli jätta.

Selle aasta ürituse kohta ütleb Kristal, et õhtu teljeks on Peeter Volkonski. Muusikutest astuvad üles holaöö veteranid Aleksander Müller, Heilo Aadla, Tõnis Tulp jt. Lisanduvad Henri Laks ja bändid, Jaan Sööt ja In Boil esinevad vähendatud Jääboileriga ning Lauri Saatpalu Dagöga.

Varuks on ka mitmeid üllatusi ning pidulik-lõbusa mälestustseremoonia viib läbi Urmas Sisask. Viimane toob oma Kauka jumala vastase loitsuga ka pöörde õhtu meeleollu.

- Olen sellest omapärasest üritusest ainult korra osa võtnud ning siis oli koos üllatavalt palju rahvast. Tegemist oli Urmas Alenderi mälestuskontserdiga. Kogu programm oli väga hästi ette valmistatud ning kõik sujus nii lava ees kui lava taga.

Sel aastal pole mul kahjuks aega Koeru holaööst osa võtta, sest tegelen hetkel kümne muu asjaga ning pilli võtan ma kapi tagant välja järjest harvematel hetkedel.

Mis puutub Koeru holaöösse, siis tegemist on suurepärase muusikaüritusega. See tõendab ilmekalt, et ka väikesed kohad suudavad imesid korda saata.

- Võtan üritusest osa kolmandat korda ning see öö läheb iga aastaga järjest paremaks. Eriti meeldis viimane üritus.

Folkmuusika ja omaloomingu esitamise kadumisse ma ei usu. On olemas põlvkond, kes on näiteks Tõnu Tepandi ja tema laulude peal lausa üles kasvanud ning nemad peavad ikka sedalaadi muusikast lugu. Minu enda loomingus on folgil ja omaloomingul kindel koht, kuid see osakaal vahetub aeg-ajalt.

Ise esinen sel aastal üksi, ainult oma loominguga ning uuenenud repertuaariga. Esitusele tulevate laulude arvu ei oska öelda. Laulan nii kaua, kui aega antakse.

- Minu muusika on alati olnud kergelt folgilik ning seetõttu on mind igal aastal Koeru holaööle esinema kutsutud. Paraku on alati muud asjad vahele tulnud. Nüüd lähen esimest korda ning laulan üle-eelmisel aastal esietendunud lavastuse «Mahtra sõda» jaoks kirjutatud laule. Kriitikute ja publiku poolt väga hästi vastu võetud laulude suurepärased tekstid kirjutas Peeter Volkonski ja muusika autor olen mina. Need tekstid on niivõrd head, et pärast neid ei kipugi ma enam ise eriti laulusõnu kirjutama.

Koeru holaöö sarnastest üritustest on Eestis suur puudus ning neid ei ole palju. Publikut, kes aga folkmuusikat ja holamuusikat armastab, on palju. Väga palju.

Omaette küsimus on kontserdi organiseerimine. Võtta midagi sellist ette ja veel kusagil maakultuurimajas on suur asi. Tean omast käest, kui raske on ühe tähtsa kontserdi organiseerimine.

- Ma ei ole enne Koerus käinud ja üritusel osalen esmakordselt. Võtan üritusest osa seetõttu, et mind kutsuti ja seal on eelhäälestusega publik. Kõrtsinurka tuleb rahvas jooma, kontserdile tuleb selline publik, kellele meeldib -- kui väga sõnnik ei ole.

Suurte tuuride aeg on Eestis möödas ning väikestes kohtades esinemine on tore.

Sellelaadseid üritusi nagu Koeru holaöö on korraldatud ka õitsval sotsialismiajal TRÜ klubis ja Contra taolisi luuletajaid on ennegi olnud. Sassa Müller on aga inimesi oma luuletustega «tüüdanud» juba aastakümneid.

Ning peamine -- ega Koerus ainult holamuusikat ei tehta, kõike on kokku miksitud.