Elektri hind võib langeda

Uue hinnakujunduse järgi hakkab elektri hind koosnema kahest osast: üks on elektrivõrk, mille kaudu elekter tarbijani jõuab, ja teine osa on elekter ise. Esialgse plaani kohaselt võetakse elektrivõrgu kuumakse aluseks 1,5 krooni voolutugevuse ühe ampri kohta. Näiteks 16amprise voolumõõtja pealt oleks maks 24 krooni kuus.

Umbes aasta kestnud Eesti Energia ja energiaturuinspektsiooni vahelised hinnakujunduse läbirääkimised on Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive sõnul jõudnud lõppjärku.

Energiaseaduse kohaselt saab uue hinnakujunduse kehtestada kuus kuud pärast selle otsustamist. Seega enne oktoobrit Eesti Energia jaotusvõrkude teenindusdirektori Jaanus Arukaevu sõnul midagi ei muutu.

Piltlikult öeldes hakkab suurem tarbija elektri eest vähem maksma kui väiksem. Kuumakse arvel alaneb praegune päevane elektritariif 0,75 kr/kWh tema sõnul kuni 15 protsenti, hind võib jääda isegi alla 0,60 kr/kWh. Samas neile tarbijatele, kes elektrit vähe tarbivad, kujuneb tariif kõrgemaks.

Selles valguses jääb ilmselt oodatust väiksemaks sügisel energiaturuinspektsiooni plaanitav eratarbijate 10protsendiline elektri hinna tõus, et kaotada ära olukord, kus ärikliendid doteerivad erakliente.

Uuest hinnakujundusest võidavad elektriküttega majade elanikud, kel elektrit kulub pidevalt ja palju, või kortermajade ühistud, kus arvestus käib samuti ühistu kui suure tarbija kohta. Kaotajad on näiteks suvilaomanikud, kes hakkavad maksma igakuist maksu võrgu eest ja lisaks tõuseb nende arvestuslik elektritariif, sest nad tarbivad elektrit vähe.

Jaanus Arukaevu lisas, et uus hinnakujundus soosib kodudes 16amprise võimsusega voolumõõtjate kasutamist. Samas on kolmandikul kodutarbijatest 40amprised voolumõõtjad, mille väiksema võimsusega voolumõõtjate vastu vahetamise lubab Eesti Energia kompenseerida.

Samas ei ole Eesti Energia oma klienditeeninduse poolt märkimisväärselt suutlikult reforminud, mistõttu eratarbijatel on üsna kerge elektri eest maksmisega viivitada või üldse maksmata jätta. Sisuliselt annab Energiamüük elektrit krediidina ega nõua pikema n-ö maksupuhkuse pealt ka mingeid viiviseid.

Eesti Energia avalike suhete juht Kaie Saar sõnas, et erakliendi kohtusse andmine on sanktsioonina äärmuslik samm.

Tallinnas on vähem kui pooled eratarbijad lülitatud kauglugemissüsteemile, mille abil Energiamüük saab automaatselt näha, kui palju keegi elektrit tarbib, ja vastavalt sellele arve esitada.

Eesti Energia finantsdirektori Sandor Liive sõnul oleks kõigi, eriti hajusalt maapiirkondades asuvate tarbijate lülitamine kauglugemissüsteemi otstarbetu investeering ja ilmselt seda kunagi ei tehta. «Kas see olekski eesmärk, Skandinaavias minnakse järjest üle planeeritud maksmisele,» rääkis ta. Eestis on mõistlik sõlmida eratarbijatega leping, et iga kuu makstakse mingi kaalutud keskmine summa ja kord aastas see summa tasaarveldatakse.

Eratarbijate arvestuslik elektrivõlg on praegu paarkümmend miljonit krooni. See on see vesi, mida Jaanus Arukaevu sõnul tahab Eesti Energia hakata välja pigistama. Alates jaanuarist on tarbijatega sõlmitud täpsete maksetähtaegadega lepinguid. «Tahame paari lähema kuu jooksul jõuda nii kaugele, et eratarbijate arveldus oleks nelja kuu tsüklis,» rääkis Arukaevu. «Pole mõtet ju väga pikaks nende krediteerimist ajada.»

Kuni Eesti Energia ei jõua tavatarbijaid piisavalt kontrollida, harrastatakse elektri väljapetmist üsna sagedasti.

Valgamaa elektrivõrgu juhataja Aarne-Kuno Küti sõnul on omavoliline elektri tarbimine levinud eelkõige ääremaadel ja maal. «On täiesti tavaline, et kui me avastame mõne sellise tarbija, saame sõimata,» rääkis Kütt. Elektrivarastele määratakse trahvid, mis arvestatakse ligikaudselt võimaliku arvestatud elektri pealt.

«Elektrivõlglased ei reageeri ka tavaliselt enne, kuni me ähvardame neil elektri välja lülitada,» ütles Kütt. «Inimesed on harjunud, et elektri eest pole vaja maksta.»

Ühe meetodi kohaselt topitakse voolumõõtja klaasi vahelt sisse filmilint, mis kaardub elektrimõõtja ketta vahele ja paneb selle seisma. Kui film välja tõmmata, käib voolumõõtja nagu enne. Veel on võimalik juhtmed voolumõõtjast mööda ühendada ja nii voolumõõtja mõneks ajaks seisma või tagurpidi käima panna.

Erakätesse müüdud Fortum Läänemaa ASi (endine Läänemaa Elektrivõrgud) turundusjuht Kaarel Lehtsalu sõnul on inimesed harjunud, et elekter pole kaup, mille eest peab maksma, vaid lihtsalt alati olemas. «Meie ei tee kampaaniat, et nüüd inimesed, kui te ei maksa, lülitame elektri välja, vaid pigem suhtleme elektrivõlglastega,» rääkis Lehtsalu.

Eesti Energia