Paindlik aktsiisipoliitika jätab ettevõtja ellu

Üleeilne 25sendine mootorikütuse hinna tõus on mitmed ettevõtjad pannud juba mõtlema oma äri jätkamise mõttekuse üle. Eestis kütuse jaemüügituru nn suunanäitaja Statoil Eesti peadirektor Epp Kiviaed ennustas, et see hinnatõus ei jää viimaseks.

Äripäeva arvates peab riik võimalikult ruttu vähendama kütuseaktsiisi.

Kütuse hinna tõusu vastu maailmaturul me ei saa ja hind ei tõuse ainult Eestis. Eestis aga kergitab kütuse hinda lisaks maailmaturuhinnale veel pidevalt kerkiv aktsiis. Ettevõtjatel on tänu kõrgele hinnale n-ö hing kinni minemas. Tsiteerides taas Epp Kiviaeda, on Eestis tänu aktsiisidele kütus tarbija jaoks mitu korda kallim kui Rootsis (hinna ja keskmise sissetuleku suhe). Praegu bensiini tarbimine veel drastiliselt vähenenud ei ole, ent kriitiline punkt ei ole kaugel.

Poliitikud on aeg-ajalt ikka rõhutanud riigi reguleerivat rolli -- nüüd on võimalus seda rolli täita. Kütusefirmad teatud mõttes juba tulid tarbijale vastu -- esmakordselt jagati hinnariski tarbijaga ega tõstetud hinda samavõrra, kui seni tehtud, ehk võrdeliselt kallinemisega maailmaturul.

Kütuseaktsiis on hästi laekuv ja stabiilne sissetulekuallikas. Praegu saab riik bensiiniliitrilt 3,5 krooni aktsiisi, käibemaksuga koos 4,1 krooni. Tänavusse eelarvesse on plaanitud kütuseaktsiisi laekumist 1,8 miljardit krooni. Kui aktsiisi vähendataks 50 senti, jääks saamata ca 250 mln krooni. Eeldatavasti väheneks ka käibemaksu laekumine. Seda juhul, kui tarbimine jääb samale tasemele. Samas tähendab aktsiisi langus pigem tarbimise suurenemist, st hoopis käibemaksu suuremat laekumist. Pealegi -- kütuse pealt tasutud käibemaksu firmad (v.a nt taksoettevõtted) riigilt tagasi ei saa.

Makse ei saa alandada, kõlab vastuväide. Käivitamist ootav pensionireformi teine sammas vajab katteallikaid. Teisalt on kütuseaktsiisi sihtotstarve teede hooldus ja ehitus, iseküsimus, kui palju on aktsiisi sel otstarbel kasutatud.

Aktsiisilangetamise vastu räägib ka Euroopa Liidu nõue ühtlustada aktsiisimäärad. Nii ei räägigi keegi riigitüüri juures olijaist aktsiisi vähendamise võimalustest, vaid ainult selle tõusu võimalikust pidurdamisest (vt lk 23 Toivo Jürgensoni kommentaar). Milline on kütuse hind maailmaturul detsembris, kui järgmine aktsiisitõus plaanis, ei tea praegu keegi. Võiks ju ka irooniliselt soovitada aktsiis kohe ELi tasemele tõsta -- väheneb autostumine, lõhutakse vähem teid, saastatakse vähem keskkonda. Riik saab vähem kütuseaktsiisi, ent võib-olla hakkab paremini laekuma alkoholiaktsiis.

Toimetus ootab riigilt suuremat paindlikkust. Jättes raskel ajal tarbija, ettevõtja kätte rohkem raha, saab tema seda ettevõtte arendamiseks kasutada. Nii mõnigi ettevõte jääb ellu. Muuseas, aktsiisi langetamine mõneks ajaks tuleks ka poliitikuile kasuks -- see on otsus, mis jääb valijaile kauaks meelde.