Riik lõpetab ülikoolides topelterialade rahastamise

Haridusminister Tõnis Lukas ei olnud eile veel valmis loetlema konkreetseid kõrgkoole või erialasid, mis tulevikus jäävad ilma riikliku koolitustellimuse rahast. Samas kinnitas Lukas, et kraadiõppele kuluvat maksumaksja raha tuleb parima tulemuse saavutamiseks edaspidi kontsentreeritult kasutada.

Missugused kõrgkoolid saavad edaspidi riigilt raha praegu enam kui ühes kohas õpetatavate erialade tarbeks, peab välja selgitama teisipäeval moodustatud komisjon, mille raportid peaksid kaante vahele jõudma kuu aja pärast. Lisaks Lukasele kuuluvad sellesse nn koolitustellimuse arutamise komisjoni veel justiitsminister Märt Rask, majandusminister Mihkel Pärnoja, põllumajandusminister Ivari Padar, kaks haridusministeeriumi esindajat ning üks üliõpilaskondade esindaja.

'Väga tähelepanelikult vaadatakse kindlasti eri ülikoolides üksteist dubleerivate õppekavade akrediteerimistulemusi - oleks ju ebaloogiline sulgeda üksteist dubleerivate õppekavade puhul eriala tugevama tasemega ülikoolis,' lausus Lukas. 'Olulised on kindlasti ka muud asjaolud, nagu ülikooli suurus, territoriaalne paigutus ning akadeemiline keskkond ja seda mõjutavad traditsioonid. Ma ei täpsustaks praegu, kas ma isiklikult eelistan Rootsi- või keisriaegse ülikooli traditsioone,' nentis Tartu Ülikooli ajaloolasena lõpetanud Lukas.

Tallinna Pedagoogikaülikooli rektori Mait Arvisto sõnul ei pelga ta mitte niivõrd talle alluva kooli muutmist rakenduslikuks kõrgkooliks, kuivõrd kitsaste huvigruppide survet üksteist dubleerivatele erialadele kriipsu peale tõmbamisel. 'Niisugused otsused tuleks langetada siiski eelkõige riigi kui terviku arenguvajadustest lähtudes ning minu hinnangul vajavad näiteks sotsiaalteaduslikud erialad keskusi nii siin kui seal - selles vallas on tegemist tervendava dubleerimisega,' lausus Arvisto.