Dagens Nyheter: Tööajal e-kaubamajast sisseostude tegemisele või erakirjade läkitamisele võib peagi lõpp tulla. Maailmas levib üha laiemalt tarkvara, mis annab tööandjale täpse ülevaate, kes kui palju internetis on surfanud ning milliseid võrgulehekülgi külastanud.

Programmiga Webspy saab näiteks teada, millised on 100 firma töötajate poolt enim külastatud veebilehekülge, kes on 10 suuremat surfajat või milliseid lehekülgi konkreetne töötaja on külastanud. Programm Spector võimaldab jälgida kõike, mida arvutiga tehtud on.

Läinud aasta oktoobris vallandas Xerox USAs 40 töötajat, kes olid surfanud keelatud lehekülgedel. Töövõtjad leiavad, et taolise programmi kasutamine on samasugune privaatsuse rikkumine nagu telefoni pealtkuulamine või töötaja elektronposti lugemine.

Financial Times: Ukrainas Rahvusvahelise Valuutafondi laenuraha kasutamise ümber puhkenud skandaal, mis on sarnane Venemaal ilmsiks tulnud väärkasutusele, on uuesti tõstnud küsimuse fondile kohasest rollist maailma majanduses.

Isegi tugevad IMFi toetajad nagu USA rahandusminister Lawrence Summers leiavad, et fondi laenuandmist tuleb piirata erandjuhtumitele, kus on tegemist finantskriisi ennetamise või sellest ülesaamisega. Kui see seisukoht piisavat toetust leiab, lõpetaks IMF oma tavapärased laenud sellistele riikidele nagu Ukraina ja Venemaa.

Dagens Industri: Rootsi valitsus kiitis heaks riikliku telesidekontserni Telia noteerimise Stockholmi ja New Yorgi börsil veel sel kevadel. ?Äsja avaldatud IDC rapordi järgi on Rootsi maailma juhtiv IT-riik ning seda eelkõige tänu Ericssonile ja Teliale. Selle argumendi lasen ma käiku, kui Teliat globaalsetele investoritele müüma hakkan,? ütles firma tegevjuht Jan-Ake Kark.

Mõnedel hinnangutel ulatub Telia väärtus u 720 miljardile Eesti kroonile. Sügiseni ootamine tähendaks tihedamat konkurentsi investorite kapitalile ? praeguseks on juba seitse sidefirmat teatanud plaanidest ammutada globaalselt turult vähemalt 540 miljardit krooni.